Finantsdistsipliini rikkuja saab saneerimiskava

Rahandusministeerium loeb finantsraskustes olevaks sellist omavalitsusüksust, kes ei suuda täita võlakoormuse mahule kehtestatud piiranguid või kes ei suuda tähtaegselt täita oma kohustusi.

Praeguse seisuga rahandusministeeriumile teadaolevalt Jõgeva maakonnas selliseid omavalitsusüksusi ei ole. Mustvee linn tegutseb alates 2006. aasta detsembrist saneerimiskava alusel ning suudab praegu oma kohustusi täita.

Kui omavalitsusüksus rikub kahe järjestikuse eelarveaasta lõpu seisuga finantsdistsipliini meetmeid, siis peab uue seaduseelnõu järgi koostama tegevuskava ehk nn “raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava”, mille tulemusena oleks võimalik antud nõudeid täita. “Kava pikkuseks on üldjuhul kava koostamise aasta ja kaks järgnevat eelarveaastat, kuid seda aega on omavalitsusel võimalik ka pikendada. Seega on omavalitsusüksusel vähemalt viis aastat piirmäärade esmakordsest ületamisest arvates võimalik finantstegevust riigi sekkumiseta korrastada,” vahendas ministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaar. 

Omavalitsustele pankrotiseadus

Jõgeva linna finantsjuht Kaja Pärn ei saa aru, miks peaks finantsdistsipliini tagamise meetmed omavalitsuste finantsjuhtimise seadusse kirjutama. “See on sama, mis äriettevõtetele pankrotiseadus. Kõike ei saa ühte seadusse kokku kirjutada,” tõdes Pärn.

Kui luuakse meetmed selleks, et kohalik omavalitsus ei satuks pankroti äärele, siis oma laenuvõime hindamisega saavad omavalitsused ise hakkama. “Seaduses nähakse ette, et tekib raske olukord, et kõik kohalikud omavalitsused hakkavadki eelarvedistsipliini rikkuma ja tulevadki massilised pankrotilained. Tegelikult on raske majanduslik olukord erijuhtum ja see peaks olema ka eraldi seaduses kajastatud,“ märkis Pärn. 

Saneerimiskava viieks aastaks

Riik sekkub omavalitsusüksuste tegevusse alles siis, kui kava ei ole olnud tulemuslik. Sellisel juhul koostab riik koostöös raskes finantsolukorras oleva omavalitsusüksusega saneerimiskava.

“Saneerimiskava pikkuseks on kava koostamise aasta ning sellele järgnevad neli eelarveaastat, seega kokku viis aastat. Kui ka saneerimiskava tulemusena ei ole omavalitsusüksus võimeline finantsdistsipliini meetmeid täitma, on riigil võimalik anda omavalitsusüksusele finantsabi või ühendada omavalitsusüksus teise omavalitsusüksusega,” selgitas Jõesaar.

Rahandusministeeriumi kinnitusel pole eesmärk karistamine, vaid selle tagamine, et omavalitsusüksus püriks finantsdistsipliini meetmete täitmise suunas.

Praegu annab riigieelarve seadus volituse pidada krooniliselt eelarvedistsipliini rikkuval omavalitsusel kinni tasandusfondi eraldised. Nimetatud sanktsiooni ei ole praktikas seni rakendatud.

Uue seaduseelnõu koostamist põhjendas rahandusministeerium vahepealsetel aastatel finantsjuhtimises toimunud oluliste arengutega. Korrastunud on struktuur, mõisted, lisandunud on lisaks eelarvestamisele ka finantsjuhtimist puudutavad regulatsioonid. Lisaks sisaldab uus seadus mitmeid omavalitsusüksuste finantsjuhtimist korraldavaid punkte, mis vana seaduse (valla- ja linnaeelarve seadus) nime alla ei oleks sobinud, sest finantsjuhtimine on eelarvest oluliselt laiem mõiste.

“Kuigi muudatusi on tõepoolest palju, ei too see omavalitsusüksuste jaoks kaasa suurt või rasket kannapööret. Enamiku neist eelnõu põhimõtetest on edukamad omavalitsusüksused ühel või teisel moel juba kasutusele võtnud ning antud eelnõuga on võimalik nende põhimõtete rakendamist ühtlustada,” kinnitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaar. 

Tekkepõhine eelarve

Jõgeva linna finantsjuht Kaja Pärn peab uut kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadust vajalikuks, sest  eelarveüksuse koostamine ja vastuvõtmine, täitmine ja aruandluse põhimõtted vajasid korrastamist ja ka põhjalikumat lahtikirjutamist.

Uue kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadusega tuuakse sisse termin “tekkepõhine eelarve”. “Seni on räägitud, et kohalikud omavalitsused lähevad üle tekkepõhisele eelarvele, aga pole ka konkreetseid juhendeid olnud, kuidas see peaks toimuma, kuidas seda teha. See on lahti kirjutatud,” märkis Pärn.

Tuuakse sisse eelarvestrateegia koostamine, kohustus on omavalitsusel koostada strateegia eelseisva nelja aasta kohta, esitada see igal aastal 15. oktoobriks riigile. Seni seda kohustust polnud. Eelarvestrateegia tuleb koostada kehtivas arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevused rahastamise planeerimiseks.

Muutunud on see, et eelarve juures tuleb sisse aruandlus – igas kvartalis tuleb riigile esitada aruanne.

Muudetud on aastaaruande esitamise tähtaega – kui seni oli see 30. juuni, siis uuest seadusest käib läbi, et volikogu peab otsuse tegema hiljemalt 31. maiks.

Tekkepõhine eelarve, millele üle tahetakse minna, tähendab, et eelarves kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse. Igati tervitatav muudatus, kuid ühe muudatusena võiks sisse tuua selle, et kohalik omavalitsus ei peaks pidama eraldi arvestust käibemaksu osas. Kohalikele omavalitsustele pole see mingi indikaator ega näitaja, sest ta pole käibemaksukohuslane ja ei saa seda tagasi, kuid arvestuse ja tegelike kulude jälgimise ajab see arvestamine mõttetult keeruliseks. Tegelikult tekib näiteks Jõgeva linnas aastas umbes 5 miljonit täiendavaid kulusid käibemaksust, mille kohta tuleb eraldi arvestust pidada.

“Tegemist on tulemuspõhise eelarvestamisega, see suurendab ressursside kasutamise efektiivsust ja on nii volikogule kui ka teistele infotarbijatele selgem,” nentis Pärn. 

Põhilisemad muudatused

– keskpika eelarvestamise põhimõtete rakendamine (eelarvestrateegia kohustuslikkus);

– eelarvekorralduse nüüdisajastamine (koostamine, menetlemine, aruandlus);

– tekkepõhise eelarvestamise võimaldamine;

– arengukava ja eelarve dokumentide avalikustamine kodulehtedel kohustuslikuks muutmine;

– eelarvestruktuuri muutmine vastavaks raamatupidamises ja erasektori finantsjuhtimises rakendatavatele tavadele;

– uued finantsdistsipliinimeetmed, mis sõltuvad omavalitsusüksuse finantsvõimekusest (võimekamad omavalitsusüksused võivad rohkem kohustusi võtta).

– kohaliku omavalitsusüksuse ja nende valitseva mõju all olevate üksuste finantstegevuse käsitlemine ühtse tervikuna;

– raske finantsolukorra ohu ja raske finantsolukorra menetluse kehtestamine.

Allikas: Rahandusministeerium 

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus