Tõepoolest: Kolakowski arutleb lühikestes, nelja- kuni seitsmeleheküljelistes ja tädi Maalilegi arusaadavates esseedes asjade üle, mis tähtsad iga inimese, iga ühiskonna ja kogu inimkonna jaoks. Nii saame teada, mida arvab maailmakuulus poolakas (või täpsemalt Poola juut) võimust, kuulsusest, võrdsusest, valetamisest, tolerantsusest, reisimisest, kollektiivsest vastutusest, vägivallast, vabadusest, igavusest, ebausust, naerust, terrorismist, seksist, andestamisest, õiglusest, demokraatiast jne. Lugedes hüüatad kord mõttes: ?Täpselt nii olen minagi mõelnud!?, kord jälle imestad: ?Kuidas ma ometi ise selle peale pole tulnud??
Et Kolakowski stiilist natukenegi aimu saada, pakun lugeda ühe lõigu valetamisteemalisest esseest.
?Kui aga räägime poliitilisest valest, siis siin tuleb teha selget vahet. Poliitiline vale demokraatlikes maades, küll sagedane, aga sõnavabaduse ja kriitika poolt ohjes hoitud, ei riku erinevust tõe ja vale vahel. Mingi minister võib öelda, et ta ei teadnud millestki, ehkki teadis. Seega ta valetas ja hoolimata sellest, kas tema vale tuleb välja või ei tule, on vale ja tõe vahel selge piir. Teisiti on olnud totalitaarsetes riikides, eriti kommunismi õitsengu ajal, see tähendab stalinlikul epohhil. Siis hägustus piir tõese ja poliitiliselt õige vahel, nii et inimesed, kes hirmuga kordasid ?poliitiliselt õigeid? sõnu, uskusid ka ise sellesse poolenisti, ning juhidki langesid tihti omaenda valede ohvriks. Eesmärgiks oli see vahe kodanike mõistuses sedavõrd hägustada, et inimesed räägiksid poliitiliselt õiget juttu ja unustaksid tõe ja vale erinevuse, nii et saaks võltsida ajaloolist tõde ja sel kombel mitte lihtsalt valetada, vaid hävitada tõe idee selle sõna normaalses tähenduses.?
Keskealistele ja vanematele tuleb see arvatavasti vägagi tuttav ette.
Marksistist kriitikuks
?Kolakowski ?Miniloenguid maksiprobleemidest? loeb tõesti mõnuga ka see, kes muidu filosoofiast ei huvitu,? kinnitas Hendrik Lindepuu. ?Näiteks Schopenhaueri 140-leheküljelist traktaati naerust ei vaevu just paljud läbi lugema, Kolakowski samateemalise tihke kuueleheküljelise essee aga küll.?
Kuigi Kolakowski Lindepuule vägagi ?istub?, on filosoofilist teksti tema sõnul mõnevõrra raskem tõlkida kui ilukirjandust. Muuhulgas sellepärast, et Kolakowski tsiteerib aeg-ajalt Piiblit ja teiste filosoofide tekste, mistõttu tõlkijal tuleb töö käigus mitmesugust kirjandust läbi töötada.
Mõnda ka tänavu oktoobris 80-aastaseks saava Leszek Kolakowski taustast. Sündinud on ta Poolas Radomis, filosoofiat õppis Lodzi ülikoolis ja õpetas Varssavi ülikoolis. Olnud nooruses ortodoksne marksist, sai temast hiljem marksismi kriitiline analüüsija. 1956. aasta Poola nn oktoobrisula ajal oli Kolakowski hääl üks valjemaid, mis ühiskonna demokratiseerimist nõudis.
1966. aastal oktoobrisula kümnenda aastapäeva puhul peetud kõne tõttu heideti ta välja Poola Töölisparteist, 1968. aastal tagandati ta Varssavi Ülikooli professori ametikohalt noorte valele teele juhtimise ja rahvuslike huvidega vastuolus oleva tegevuse pärast. Samal aastal vallandus Poolas ka marurahvuslik ?sionistide? vastane kampaania ning Kolakowski lahkus Ameerika Ühendriikidesse, kust ta paari aasta pärast Suurbritanniasse kolis. 1980. aastatel toetas Oxfordi ülikooli professor Kolakowski Solidaarsust, andes selgitavaid intervjuusid, kirjutades artikleid ja kogudes raha. 2003. aastal andis USA Kongressi raamatukogu Kolakowskile miljonidollarilise Kluge auhinna tema humanismist kantud elutöö eest.
Järgmisena luulet
?Miniloengud maksiprobleemidest? ilmus Avatud Eesti Fondi algatatud sarjas ?Avatud Eesti Raamat?, mille eesmärgiks on tutvustada Lääne filosoofia ja ühiskonnateaduste võtmetekste. Raamatu tõlkimist ja ilmumist toetasid Poola Raamatu Instituudi tõlkeprogramm Poland ja Eesti Kultuurkapital.
Varem on Kolakowskilt eesti keeles ilmunud ?Horror metaphysicus? (2000) ja ?Religioon? (2004). Need ilmusid samuti ?Avatud Eesti Raamatu? sarjas, ent mitte Hendrik Lindepuu tõlgituna. Küll aga on samas sarjas ilmunud Lindepuu tõlge Witold Gombrowiczi ?Päevaraamatust?.
Järgmistena ootavad Lindepuu töölaual tõlkimist kaks luulekogu ? 1996. aasta Nobeli preemia laureaadi Wislawa Szymborska ja Tadeusz Rozewiczi omad.
?Praegu pean siiski mõneks ajaks tõlketöös aja maha võtma,? ütles Hendrik Lindepuu, kes tõlkimise kõrvalt ka noori kergejõustiklasi treenib. ?Kolm minu õpilast ? Maarja Pärs, Jarko Koort ja Allar Lamp pääsesid juuli lõpus Belgradis toimuvatele Euroopa noorte olümpiapäevadele, nii et tõmban ka ise peatselt Eesti Olümpiakomitee dressi selga ja lähen Eestit esindama. See pole enam niisama võistlustele sõit.?
RIINA MÄGI
