Film “Klass” saab endale järje telesarja “Klass: elu pärast” näol, sarjas teeb kaasa ka kolm Jõgevamaa noort.
Teleseriaalis mängivad Jõgeva Gümnaasiumi 12. klassi õpilased Kadi Metsla ja Virgo Ernits ning endine Jõgeva Gümnaasiumi õpilane Joonas Paas, kes praegu õpib Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassis. Kõik kolm osalesid ka filmis “Klass”, kus Kadi mängis Katit, Virgo Tiitu ja Joonas Toomast. Jõgeva Gümnaasiumis õppiv Karl Sakrits mängis “Klassis” Olavit, kelle filmisaatus oli aga kurb: nimelt hukkus Olav koolitulistamises.
Sari “Klass: elu pärast” alustab sealt, kus film lõppes, nimelt päevadest pärast koolitulistamist, ja otsib vastust kahele olulisele küsimusele: kuidas inimesed, keda tragöödia lähedalt puudutas, oma eluga edasi suudavad minna ja kuidas ühiskond kriisiolukorras reageerib.
Sarja produtsendi Gerda Kordemetsa sõnul on teleseriaali eesmärk proovida vastata küsimustele, mis filmis vastuseta jäid. “Me hakkasime järge tegema selle tõttu, et film tekitas ühiskonnas tohutu vastukaja. Filmi koduleheküljel jutustasid noored oma lugusid, väga paljud ütlesid, et see film on justkui nende elust ja paljud avaldasid arvamust, et lahendusi ju ei ole, vastuseid ju ei ole ja see ei lõpe kunagi. Ühel hetkel me taipasime Ilmar Raagiga, et me oleme džinni pudelist välja lasknud,” rääkis Kordemets. “Me ei tohi lasta sellel teemal ühiskonnas hääbuda, võib-olla me ei leia vastuseid, aga me ei tohi väsida otsimast ja rääkimast nendel teemadel. See, et me ei räägi halbadest asjadest, ei tähenda, et nad kuskile kaovad,” tõdes ta.
Mitte ainult noortesari
Kordemetsa sõnul ei ole “Klass: elu pärast” vaid noortesari, vaid tegeleb ka täiskasvanute probleemidega, kes noortega pere- või koolisuhete kaudu seotud on. 12-osalise teleseriaali iga osa keskendub erinevale tegelasele, keda koolitulistamine lähedalt puudutas. Esimese osa peategelane on gooti-tüdruk Kerli, kes hetk enne tulistamist Kaspari ja Joosepiga sööklauksel kohtus ning kellel poisid minna lasid. Šokis Kerli põgeneb ja kaob, tüdruku kadumine muudab niigi segased asjad veelgi segasemaks. Teise osa peategelane on Margus, kelle poeg Joosep ennast maha laskis. “Kuna Margus on kaitseliitlane, tuleb tal Kaitseliidu liinis juhtunuga seoses probleeme. Tihti juhtub, et tragöödia ei liida inimesi, vaid hoopis lahutab,” sõnas Kordemets. Kolmanda osa keskmes on klassijuhataja Laine, kes peab toime tulema olukorras, kus viis pinki tema klassis on ühtäkki tühjaks jäänud. Oma eluga muutunud maailmas peavad hakkama saama Thea, Virgo Ernitsa tegelaskuju Tiit ja Joonas Paasi kehastatav Toomas, kes on koolitulistamise tagajärjel ratastooli jäänud. Et katastroofijärgne olukord toob esile mitmeid uusi probleeme, tuleb mängu ka uusi tegelasi, üks neist on kooli psühholoog Kristjan. Sarja viimane osa keskendub ellu jäänud tulistajale Kasparile.
Lõpp tuleb helge
Kordemetsa sõnul on sari põhiliselt helge alatooniga, püüdes pakkuda lahendusi igaühe jaoks. “Elu ongi ju probleemide lahendamine. Sellest, kas lahendused saavad meile soodsad või ebasoodsad, sõltub, kui õnnelikud me teatud ajahetkel oleme. Me ei saa siiski lubada, et selles sarjas ei tule ette raskeid probleeme, suuri isiklikke võitlusi ja ohvreid. Kui kõik tegelased oleksid algusest peale ilusad, õnnelikud ja head, poleks meil ju millestki jutustada. Kuid lubame, et kindlasti tuleb ka armastust, tervenemist, võite ja rõõmsaid ning õnnelikke nägusid,” rääkis Kordemets. Tema sõnul kannab sarja teadmine, et ükskõik kui hirmsaid asju tuleb elus läbi elada, on väljapääs alati olemas. “Sari räägib valikutest ja sellest, et alati on olemas ka see õige valik. Kui sa talitad südame järgi ja usaldad neid inimesi, kes on sinu ümber, siis on võimalik õige tee ära tunda,” lausus Kordemets.
Motona jääb kõlama: “Märka inimest enda kõrval” ja sarja lõpp tuleb kõigest hoolimata helge,” lubas ta, kinnitades, et plaanis on teha mitte lihtsalt telesari, vaid tahetakse sellega maailmas midagi paremaks muuta. Stsenaariumi loevad ning analüüsivad tema sõnul õpetajad, õpilased, politseinikud ja kriisinõustajad.
Teleseriaali võtted algasid 23. oktoobril, ekraanile jõuab see järgmisel sügisel.
iii
LIIS ROHTMETS