Juba järgmisel nädalal ehk 9-14. augustini peetakse Mustvees esimest korda vaimuliku suunitlusega kirikumuusikafestival VM Fest, mille kontserdid on Peipsi pealinna pühakodades ja Mustvee kultuurikeskuses.
Festivali kunstilise juhi helilooja Valeri Petrovi sõnul tekkis juba aastaid tagasi idee korraldada Mustvees erinevaid kultuure ja vaimulikku pärandit ühendav muusikafestival. “Oleme ansambliga Orthodox Singers ka varem Mustvees esinemas käinud. Peaaegu igal aastal esinesime Püha Kolmainu Ainuusuliste kirikus. Nii saime Mustvee linna ja selle elanikega lähemalt tuttavaks ning kujunes kodune tunne. Mustvees on viis erinevat suurepärast kirikut, erinevad keeled ja kultuurid. Otsustasime, et me ei leia paremat kohta festivali jaoks.”
Vaimulik muusika on mitmekesine
Petrov märkis, et kirikumuusikafestival erineb teistest sündmustest oma kindla vaimuliku suundumusega.“Me ei paku lihtsalt klassikalist, rahvus- või vanamuusikat, vaid valime muusikat, mis võiks tõsta kuulajaid uutesse kõrgustesse. Vaimulik muusika on väga mitmekesine. Festivali kontseptsiooni järgi kõlab igas Mustvee pühakojas selle konfessioonile ja kultuurile lähedane muusika. Festival annab kuulajale võimaluse märgata erinevate kultuuride muusika iseärasusi ja rahvuslikku koloriiti, mis peegeldub ka vaimulikus muusikas.”
“Festivali ettevalmistused algasid juba eelmise aasta sügisest. Alustasime sellest, et tulime Mustveesse, külastasime kõiki kirikuid ja kohtusime koguduste juhtide ja kohalike kultuurikorraldajatega. Meile oli väga tähtis nende arvamus, kas on üldse huvi sellise sündmuse vastu. Me saime väga positiivset tagasisidet ja tekkis suurepärane koostöö Mustvee kultuurikeskuse kollektiiviga eesotsas Laidi Zalekešinaga, kirikuõpetaja Eenok Haameriga, isa Iljaga õigeusu kirikust, muusik Reet Pappega Betaania kogudusest ja kirikutegelase Nikolai Borodiniga.
Kõigis Mustvee kirikutes on suurepärane akustika, avar ruum esinemiseks ning põnev ja huvitav ajalugu.”
Musitseerib kirikukellade ansambel
Avakontserdil Mustvee kultuurikeskuse pargis musitseerib kirikukellade ansambel “Kolokola Rossii”, millel maestro Petrovi sõnul on väga rikas ja mitmekesine repertuaar. “Igas õigeusu suurkirikus või kloostris on olnud oma kellahelin, mis eristub ka kirikupühade järgi. Ansambel valdab virtuoosselt neid erinevaid kirikukellade tehnikaid. Kollektiiv on unikaalne ka selle poolest, et oma loominguga taastab ta vene ja euroopa heliloojate teoseid, kes kasutasid oma teostes kirikukella helinat. Samuti on nende repertuaaris katkendid ooperitest ja suurvormidest, kus kellasid kasutatakse. Näiteks, saab avakontserdil kuulata “Kolokola Rossii” esituses koronatsiooni stseeni Mussogorski ooperist “Boriss Godunov”.
EELK Mustvee kirikus saab teoks Bachi muusikale pühendatud kontsert. Kontserdil kõlavad osad Bachi kantaatidest, samuti oreli ja keelpillide sooloteosed. Spirituaalid ja vaimulik rahvalaul kõlab aga Betaania koguduse kirikus. Spirituaalid on ka vaimulikud rahvalaulud, mis pärinevad Aafrikast. Vaimulikud rahvalaulud on midagi enamat kui lihtsalt vaimuliku sisuga laulud. Neis on mingi eriline jõud, sest nad kannavad endas mitmete põlvkondade usku ja igatsusi. Ehkki eesti vaimulike rahvalaulude tekstid on peaaegu muutmata kujul võetud luterlikest lauluraamatutest, kujutavad viisid endast enamasti hingestatud improvisatsioone kirikus kõlanud koraalide teemadel.
Mustvee õigeusu kirikus esitab aga Tihvini Neitsi Maarja mungakloostri koor Svetlien vene õigeusumuusikat. Tegemist on kõrgprofessionaalne kollektiiviga, kes on saanud hulganisti auhindu oma kõla ja musitseerimise eest.
JAAN LUKAS
