Et Põltsamaa veinimeistreid kummitab õunanappus, ostab Põltsamaa Felix aiaomanikelt üle mitme aasta taas õunu.
“Just täna saabus meile selle hooaja esimene 14-tonnine kogus õunu Saaremaalt,” rääkis Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol neljapäeval. Nii saadi saarlaste abiga õunapress käima panna.
Mahla vajatakse eelkõige veini tootmiseks. Viimati tehti õunaveini eelmisel aastal pressitud mahlast. Selleks, et säilitada õunaveini tootmisel järjepidevus, vajavad Felixi veinimeistrid tänavu vähemalt 50 tonni õunu, millest Marek Viiloli sõnul saab umbes 35-40 tonni mahla.
“Loomulikult oleme võimelised vastu võtma ja mahlaks pressima märksa suurema koguse õunu,” sõnas turundusjuht. Paraku pole peale Saaremaa elanikelt hangitute mujalt sellel aastal õunu saadud ja ega saarlastelgi neid tänavu teab kui palju pole, kuid siiski rohkem kui mandri keskosas. Ka Lääne-Eestis pole õunapuud tühjad.
Eelmisel aastal varus Põltsamaa Felix vajalikud 500 tonni Rõngu aiast. Sellest valmistati värsket mahla ja tehti ka veini. Mingisuguse koguse Rõngu aednikud tänavu õunu saavad, kuid nad on pidanud õigemaks käesoleval aastal oma saagi kauplustes ja turgudel realiseerida.
Müüjad võiksid koopereeruda
“Meie tunneme suurt rõõmu sellest, kui kellelgi siinse maakonna inimestest oleks välja pakkuda suurem kogus õunu, mida me mahlaks saaksime pressida. Siis poleks tarvis karta õunaveini tootmises järjepidevuse katkemist,” lausus Viilol. “Meie arvates oleks paigas, kus õunu rohkem, õigem inimestel naabritega koopereeruda ja üleliigne õuntekogus meile saata. Järgmise nädala jooksul ostaksime hea meelega inimestelt õunu kokku. Minimaalne kogus võiks olla umbes 500 kilo. Kui on natuke alla selle, pole ka hullu midagi. Õunapressi saame tööle panna siis, kui meil on olemas kuni kaheksa tonni õunu,” rääkis Felixi turundusjuht, lisades, et kilohind on neil poolteist krooni ja õunad peaksid olema terved ja värsked. Viimati osteti Felixis inimestelt õunu kokku 2005. aastal. Turundusjuht loodab, et ehk leidub õunarikastes paikades mõni ettevõtlik inimene, kes teistelt õunad kokku ostab ja Põltsamaale toimetab.
“Kui me saame tänavu vähemalt 50 tonni õunu kokku osta, on tänavusest õunasaagist pressitud mahlast kääritatud vein kahe aasta pärast kauplustes müügil,” ütles turundusjuht.
Veinimeistrid loodavad aiapidajate abile
Marek Viiloli sõnul valmistati Felixi viimane väga kõrgekvaliteediline õunavein 1992. aastal pressitud mahlast. Viiloli sõnul küsitakse neilt veel tänase päevani, kas seda kusagilt osta saaks, kuid nüüd selle aastakäigu veini neil enam tõepoolest pakkuda ei ole. Sama suure menu osaliseks sai 2002. aasta marjasaagist valmistatud “Põltsamaa Tõmmu,” mille kogusest on kolmveerand praeguseks müüdud.
Marek Viiloli sõnul on Felixi veinimeistrite põhimõtteks, et kvaliteetne vein peab laagerduma vähemalt kaks aastat. Felixis oldi küll juba eelmisel aastal valmis selleks, et tänavu head õunasaaki loota ei ole, kuid viimase kolme-nelja kuu jooksul toimunud veini müügimahu kasvu nad tõesti ette näha ei osanud.
“Seetõttu peame edaspidi rohkem õunamahla valmis pressima, et kvaliteetne Põltsamaa õunavein ka tulevikus meie kauplustes müügil oleks. Loodame selles osas meie endi aiapidajate abile. Tahame jätkuvalt kinni pidada põhimõttest, et valmistame oma tooted võimalikult suures mahus kodumaisest toorainest, kindlustades sellega koduse maitse ja tagades töö ning teenistuse kohalikele põllumeestele ning aiapidajatele,” toonitas Felixi turundusdirektor.
i
TOOMAS REINPÕLD
