Facebookis võid elada igavesti

Iga päev sureb üle 10 000 Facebooki kasutaja. Teadlaste arvutuste kohaselt on juba paarikümne aasta pärast Facebookis rohkem surnud kasutajate kontosid kui elavate omi. Sellise trendi jätkudes saab Facebookist maailma suurim virtuaalne surnuaed.


Oma bakalaureusetöös uurisin lähedase kaotanud noorte kogemusi Facebookis leinamisel. Ning uurimuse tulemustest järeldus, et paljud meist ei tea, kuidas käituda lähedase surma korral sotsiaalmeedias. Mida teha lahkunu sotsiaalmeedia kontoga, kas väljendada oma leina või kaastunnet Facebookis ning kuidas reageerida, kui lahkunu seinale hakkavad ilmuma mälestavad postitused?

Teema laiem avalik käsitlus paneks ehk inimesi rohkem mõistma selle tähtsust ning langetama juba eluajal olulisi otsuseid, et säästa tulevikus lähedasi.

Surma järel konto haldamiseks on Facebookil mitmeid lahendusi. Võimalik on konto pärandada, määrates juba oma eluajal isikud, kel on vajadusel sellele ligipääs. Lahkunu kontost saab teha ka mälestuslehekülje. Loomulikult on säilinud traditsiooniline konto kustutaminegi. Selleks tuleb lähedastel esitada Facebookile lahkunu surmatunnistus.

Õiget lahendust, mida lahkunu kontoga teha, ei ole. Kuid minu bakalaureusetöö tulemustest selgus, et pigem pooldatakse selle kustutamist mõni aeg pärast matuseid. See jätab paraja aja, et lahkunut meenutada või mälestada. Samas välistab võimaluse, et leinajad lahkunu sotsiaalmeediaprofiili liialt kinnistuksid või illusiooni looksid, et sõber on veel elus.

Leinamiskultuur on Facebooki kasutamisega muutunud rohkem avalikumaks, kiiremaks ja emotsionaalselt kergemaks. Kõige enam kasutatakse seda kiire info jagamise eesmärgil. Eriti positiivne mõju on sel kadunud inimese otsingute korral või matustest teavitamisel. Facebook on hea koht, kust leida endale leina ajal vestlus- ja mõttekaaslasi.

Kuid Facebook võib leinaprotsessile ka negatiivselt mõjuda. Noored peavad tabuks lahkunu märkimist piltidel ning leinavatele postitustele „Meeldib“ vajutamist. Viimane neist kannab endaga sõnumit, justkui meeldiks inimesele, et teine on surnud. Seepärast on pigem sobilik reageerida leinavale sisule südame või nutva näoga.

Negatiivsemad lood, mida kuulnud olen, hõlmavad endas sotsiaalmeedias avalikult surmapõhjuste üle arutlemist, lähedaste tülitsemist ning seda, kui nn „surnud kontosse“ sisse häkitakse ning seal lahkunu nime all tegutsema asutakse.

Kuigi Facebook on aktiivselt tegutsenud juba 14 aastat, on platvormil leinamine küllaltki uus teema, mistõttu pole veel kindlaid reegleid ja tõekspidamisi välja kujunenud. Kuid sellegi poolest tajutakse teatavaid käitumisnorme. Näiteks, et  kõige lähematel on suurem õigus avalikult leinata ning et surnud inimest Facebooki sõbralistist eemaldada on kohatu.

Facebookil on tänapäeva leinamisprotsessis kahtlemata oluline roll. Kuid pole olemas kõigile üheselt mõistetavat viisi, kuidas on õige sotsiaalmeedias leinata. Võib kindel olla, et traditsioonilised leinamis- ja matmiskombed Eestis veel kadumas ei ole. Pigem on lisandunud uued kombed ja tavad, mis hõlmavad leinamist sotsiaalmeedias ning millega tuleb tänapäeval arvestada.

ANNIKA MAKSIMOV, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant

blog comments powered by Disqus