Jõgeva Maaparandusbüroo ja Eesti Põllumajandusülikooli Metsandus- ja Maaehitusinstituudi korraldatud seminaril osales sadakond keskkonnaministeeriumi ja keskkonnateeenistuste töötajat, omavalitsuste keskkonnaspetsialisti ning maaparandussüsteemide projekteerijat ja ehitajat.
“Kui nõukogude ajal valitses seisukoht, et järved peavad n-ö ise endaga hakkama saama ja nende esteetiline ilme pole oluline,” ütles Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits, “siis nüüd leitakse, et järvi, samuti jõgesid on vaja korrastada ? nii, nagu on vaja pesu pesta ja tuba koristada. Ühest küljest on veekogusid vaja korrastada selleks, et tagada optimaalsed tingimused veeloomastikule ja kalastikule, teisalt aga selleks, et arendada puhkemajandust ning võimaldada esteetilisi looduselamusi kohalikele elanikele.”
Ühest küljest ei ole me ise enam nii vaesed, et peaksime veekogud käest ära minna laskma, teisest küljest on veekogude korrastamiseks, nii nagu paljuks muukski, nüüd võimalik taotleda euroraha. Seminaril oligi juttu Viru-Peipsi veemajanduskavast ja üleriigilisest maaelu arengukavast aastateks 2007-2013, mille ühisosaks on meede, mis kannab numbrit 3.4 ja nime “Intergreeritud maaparandus” ning mille kaudu on võimalik taotleda raha mitte ainult maaparandussüsteemide koosseisu kuuluvate pinnaveekogude seisundi parandamiseks, vaid ka põllumajandusmaadele ligipääsemiseks vajalike teede korrastamiseks.
Amme õppetund
Euroraha toetusel, täpsemalt Jõgeva Maaparandusbüroo algatatud ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud projektiga sai tänavu suvel korda tehtud ka Amme jõgi ? üks Jõgevamaa piires paiknevatest riikliklikult korras hoitavate veejuhtmete nimistusse kantud jõgedest. EPMÜ Metsandus- ja Maaehitusinstituudi õppedirektor Toomas Timmusk tutvustas seminaril Amme jõe korrastamise tehnilisi lahendusi ja mõju veekeskkonnale.
Ka reguleeritud veejuhtmete saneerimisest ja selle mõjust vee-elustikule kõnelnud Tõnu Mugra ja Nikolai Laanetu (esimene esindab ASi Maa ja Vesi, teine Loodushoiuühingut Lutra) tõid mitu positiivset näidet just Amme jõelt, kuhu rajatud pais- ja puistangkärestikud aeglustavad veevoolu ja aereerivad vett ning mõjuvad sellega positiivselt vee-elustikule. Kobraste poolt jõgedele “iseenese tarkusest” rajatavad tammid seevastu soodustavad sette tekkimist jõepõhja ning muudavad kalade ja vähkide elu jões võimatuks, mistõttu tuleks kobraste arvukust mõistlikkuse piires hoida.
Kaudselt oli Amme jõe projektiga seotud ka Soome Keskkonnainstituudi esindaja Antti Lehtineni ettekanne Soome vooluveekogude tervendamise kogemusest: Lehtineni metoodika järgi sai tegelikult korda tehtud ka Amme jõgi. Jõgeva Maaparandusbüroo teine kauaaegne lepingupartner, Soome Salaojakeskus OY esindaja Rauno Peltomaa rääkis aga põhjanaabrite uudsetest kogemustest maaparandussüsteemide rajamisel: seal on hakatud nimelt rajama kahtpidi toimivat drenaa?i: märjal ajal juhib see liigse vee põllumaalt vastavasse tiiki, kuival ajal juhib tiiki kogutud vee põllumaale tagasi. Nii ei satu toitained põllult veekogudesse, vaid ringlevad suletud süsteemis.
Kui siinmail hommepäev just eelpool kirjeldatud drenaa?e rajama ei hakata, siis seda saab maaparandussüsteeme rajades jälgida küll, et kõiki veeseadusest, kaldakaitseseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid nõudeid arvestataks juba projekteerimisjärgus. Seegi oli üks teema, mille üle seminaril arutleti.
Amfiibniiduk
Vooremaa järvede seisundit võimaldab tulevikus oluliselt parandada just seminari ajaks Rootsist kohale jõudnud amfiibniiduk. Niiduki soetamiseks eraldas Vooremaa maastikukaitseala administratsioonile raha keskkonnaministeerium. Rootsis Umeå maakonnas tegutsevas Dorotea Mekaniska ABs valmis ehitatud niiduki tõi oma kulu ja kirjadega kohale firmaomanik Torbjörn Hahlin isiklikult. Ta tegi seminaril ettekande veekogude mehhaanilisest hooldamisest ja demonstreeris Kuremaa järve ääres sedagi, kuidas tema loodud masin töötab.
Ilmar Tupitsa sõnul on vastsaabunud amfiibniiduk neljas omataoline Eestis ning vajadus sellise masina järele on suur nii järvederohkel Vooremaal kui ka paljudes muudes paikades, sest järved kipuvad tänapäeval kinni kasvama.
“Põhimõtteliselt võimaldab niiduk mitte ainult veest rohelisi taimi niita ja koristada, vaid ka järvedest rohevetikaid eemaldada, aereerida jäätumise tõttu ummuksisse jäävaid järvi ning kaevata lahti kinnikasvanud kanaleid,” ütles Ilmar Tupits. “Siia toodud niidukiga saab esialgu, tõsi küll, vaid rohelist massi niita ja koristada, ülejäänud funktsioonide jaoks oleks vaja hankida lisaseadmeid.”
Esialgu paigutatakse niiduk talvekorterisse, aktiivselt kasutama hakatakse seda aga tuleval suvel. Tupitsa sõnul on niiduki optimaalne tööperiood juulist oktoobrini.
“Vana roogu võiks niita ka maikuus, ent see tegevus pole kuigi efektiivne,” ütles Ilmar Tupits. “Torbjörn Hahlini kogemused näitavad, et kui niita roogu augustis, mil toitainete kontsentratsioon taimedes on kõige suurem, siis pole seda tööd järgneva kolme aasta jooksul teha vaja.”
RIINA MÄGI
