Europarlamenti kandideerijaid saatsid aplausid

Kolmapäeval Jõgeva kultuurikeskuses Arukate Akadeemia ja Vooremaa debatis osalenud Euroopa Parlamenti kandideerijad läksid küll kohati tuliselt vaidlema, ent paljusid väiteid saatis publiku kõva aplaus. Järgnevalt toome ära valiku küsimustest ja erakondade vastustest.


Milliseid väärtusi ja võimalusi Euroopa Liitu kuulumine Eestile pakub?

Artur Talvik (Elurikkuse erakond)

Euroopa Liit kindlasti ei paku väärtusi, need väärtused teevad inimesed ja rahvused, kes Euroopa Liitu kuuluvad. Elurikkuse erakonna jaoks on tähtis keskkonna teema. Kahjuks tuleb ka totraid keskkonna otsuseid, mida meie oma talupojamõistusega vaatame ja imestame, kuidas selleni jõuti. Euroopa Liit kindlasti aitab ja toetab võitluses selle täiesti pööraseks läinud rahaahnusega, kus kõik on vaja maha müüa. Oleme kriitilised Rail Balticu suhtes, kus näeme, et tegutsetakse silmakirjalikult. Euroopa vajab minu arvates värskendust ja Euroopa on Euroopa siis, kui me oleme omanäolised.

Kristina Kallas (Eesti 200)

Arvan, et Euroopa Liit on üles ehitatud väärtustele. Need tulevad demokraatiast ja demokraatlikest väärtustest, mis pärinevad Euroopast. Euroopa on ka rahvusriigi sünnikoht. Euroopa võimaldab kindlasti inimeste vabadust ise määrata ja otsustada riikliku tuleviku üle. Võimalik on kõrvale võtta meie naaber Venemaa, kus väikeste rahvaste keelt ja kultuuri ei toetata ega väärtustada. Euroopa erineb sellest väga palju, see on põhiväärtus, mis garanteerib ka eesti keele ja kultuuri säilimise, samuti Eesti riigi ja demokraatliku süsteemi säilimise.

Hanno Pevkur (Eesti Reformierakond)

Euroopa Liidu loomise baasiks olid neli põhiõigust: kapitali, teenuste, inimeste ja kaupade vaba liikumine. See on meie kõige suurem muutus, mis on tulnud Euroopa Liidu ühinemisega. Lisaks see, mis puudutab meie ühist turvalisust, näiteks piiriturvalisus, mida Euroopa Liit ühiselt saab edaspidi palju rohkem ajada.

Oleme üldiselt netomaksjad, mis tähendab, et meile tuleb Euroopa Liidust raha rohkem kui me sinna paneme ja see on kõigi meie inimeste hüvanguks. Kõik Eesti saadikud peavad arvestama, et ühest küljest tuleb seista Euroopa ühiste huvide eest, aga teisalt esindada Eestit ja see tähendab Eesti huvide eest seismist.

Monika Haukanõmm (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Olen veendunud, et Eesti on väike riik ja see, et meil on olemas oma keel, kultuur, rahvas. See on väärtus, mida peab hoidma ning see pole iseenesest mõistetav. Selleks, et see püsiks ja meil oleks midagi oma lastele pärandada, on oluline, et kuulume Euroopa Liitu. Sama oluline on ka NATO-sse kuulumine. Euroopa Liit peab jääma rahvusriikide ühenduseks. Sallivus, õiglus, solidaarsus on õigusriigi põhimõtted. Euroopa Liidu puhul on oluline, et ükskõik, kes Eestist lähevad, seisaksid selle eest, et Euroopa Liidus ei oleks ääremaid. Ja me kohtleks kõiki riike ühtemoodi ja reeglid kehtiksid kõigile ühtemoodi.

Igor Gräzin (Eesti Keskerakond)

Mõistet Euroopa väärtused ei eksisteeri, sest neid pole olemas. Eksisteerivad kristlikud väärtused ja ka Euroopa Liidu lipp on pärit kristlusest. Olen siin ainus euroskeptik. Mida see tähendab? See tähendab reaalses Euroopa poliitikas olla eestlane. Eestlane on skeptiline. Eestlase põhimõte on see, et elame, näeme. On absurdne, kui meie kohal on moodustis, millele pimesi allume.

Peeter Ernits (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)

Rahvusriigid on saatanast. Eesmärk on Euroopa superriik, kus tuleb sulatuskatlasse panna kõik rahvad ja usud. Moslemeid on Euroopa Liidus juba rohkem kui hollandlasi. Peaksime vaatama, kuidas eestlased, poolakad, tšehhid, austerlased omavahel ise hakkama saaksid, aga mitte sulatuskatlasse ei läheks, kuhu meid on plaanitud.

Kas paremäärmusluse esiletõusust on põhjust muret tunda?

Peeter Ernits

Ma ei saa aru, kes on paremäärmuslased. Kui öeldakse, et olen paremäärmuslane või EKRE on paremäärmuslane, siis ma ei saa aru. Me oleme oma rahva suveräänse eksisteerimise poolt omal maal, aga mitte kellegi vastu.

Kui see on paremäärmuslus, siis olen sellega nõus. Kui need, kes mõtlevad eelkõige oma rahvale ja seisavad selle eest ning on paremäärmuslased, siis võib-olla ei peaks laulupeole paljud poliitiliste jõudude esindajad ja minu head kolleegid Riigikogust üldse tulema? See on ju ka paremäärmuslaste kokkusaamine, kus lauldakse eesti keeles ja lehvitatakse Eesti lippu, selle asemel, et Euroopa Liidu lippu lehvitada.

Igor Gräzin

Selleks, et saada tänapäeval paremäärmuslaseks ei ole vaja palju pingutada, vaid olla seesama eestlane, kes me olime 1991. aastal, kui laulsime Alo Mattiiseni laule.

Oleme kümne aasta jooksul Eestis ehitanud nõukogude korda: oleme ära riigistanud raudtee ja elektri.

Monika Haukanõmm

Olen ka väga eestimeelne. Me usume Eestisse ja selle püsima jäämisesse. Kui öeldakse, et üks on õigem eestlane kui teine, siis sellega ma nõus ei ole.

Me kõik armastame Eestit erineval moel. Rääkides paremusäärmuslusest, siis võib olla kõigele vastu, aga pigem ootaks ettepanekuid, mis viiks meid edasi. Sotsiaaldemokraadid usuvad, et ühtses Euroopa peres on rohkem jõudu kui üksi olles.

Hanno Pevkur

Igasugune äärmuslus on halb. Kui me kaldume väga äärmustesse, siis see tähendab, et hakkame paratamatult üksteise kallal vägivaldselt käituma. Üle 30 aasta tunnen esimest korda natuke muret, et me oleme valmis siin Eestis üksteise vastu kätt tõstma.

Kristina Kallas

Mind teeb murelikuks võistlus selle üle, kes on õigem eestlane. Eestlaseks olemine tähendab Eesti patrioodiks olemist ja seda, et tema jaoks on kõige tähtsam riik maailmas Eesti, mille eest võidelda. See ei muuda seda, kas ta arvab, et Euroopa Liidu raha on hea või halb. See ei muuda meid vähem eestlaseks, kui on arvamuste erinevus.

Artur Talvik

Sotsiaalliberaalne suund viib meid kapates kuhugi, vedades nii kiiresti, et me ei saa aru, kuhu meid veetakse. Ja see on tekitanud vastureaktsiooni, mis on erineval kujul välja löönud.

Elurikkuse erakond ütleb, et meil on neist poliitikutest kõrini, kes ajavad kuskil oma asja, täpselt aru saamata, mis asi see on. See mõttelaad vajab vahetust.

Kas Euroopa ühtse armee loomine on vajalik?

Artur Talvik

See on ebamõistlik, kuna on järjekordselt dubleeriv tegevus. Meil on olemas NATO. Euroopa võiks palju paremat ja tugevamat koostööd teha NATO-ga. See on üks raharaiskamise vorm ja pigem on sellest huvitatud nii prantsuse kui ka saksa sõjatööstus.

Kristina Kallas

Ei pea mõistlikuks. NATO-s peaks koostööd tegema.

Hanno Pevkur

Ei. Teatud valdkondades peame tugevdama koostööd, näiteks maismaa piiri kaitset ja vaja oleks luua kiirreageerimisvõimekus piiril. Samuti peaks koostööd tegema terrorismivastases võitluses.

Monika Haukanõmm

Pean ebamõistlikuks NATO-le dubleeriva süsteemi ülesehitamist. Meil on vaja ühtset piirivalvet ja kiirreageerimist.

Igor Gräzin

Ei ole mõistlik. See on ohtlik. On risk, et sõjaväge hakatakse kasutama seesmiste probleemide lahendamiseks.

Peeter Ernits

Ei ole vaja. Vaja on piiri tugevdada.

Millisena näete meie energiajulgeolekut?

Kristina Kallas

Täna energiajulgeolekut ei ole. Sõltuvus Venemaa energiast on väga suur ja see on Euroopale halb. Eesti 200 ei poolda Venemaa energiatarbimise suurendamist läbi Nord Streami gaasijuhtme.

Monika Haukanõmm

Meil on vaja ühtset energia julgeoleku lahtisidumist Venemaa võrkudest. On oluline, et kõik liikmesriigid saaksid sellest ühtemoodi aru. Sellepärast vajame ühtset energiajulgeolekupoliitikat.

Hanno Pevkur

Võrkude sidumine Euroopaga ja Euroopa ühtne energiavõrgustik on igal juhul vajalik. Eestil on endal vaja tagada teatud energiatootmisvõimekus ja üha rohkem minna üle taastuvale energiale.

Artur Talvik

Me ei tohiks Venemaa võrgust end enne lahti haakida, kui on uus võrguühendus olemas. Oleme ise oma energiapoliitikaga väga jännis ja oleks võinud aastaid panna raha mitmekesise energiatootmise või taastuvenergia peale.

Igor Gräzin

Ühtset energiapoliitikat Euroopa Liidus ei ole.

Peeter Ernits

Energeetika tuleks muidugi lahti siduda.

Mis oleks majanduspoliitikas esikohal just kõrge lisandväärtuse poolest, mille abil töökohti luua? 

Peeter Ernits

Tööjõu ja kapitali vaba liikumine toimub suurkorporatsioonide, maailmapanga ja valuutafondi heakskiidul. EKRE leiab, et selle aeg on ümber. Tuleb vaadata, millist tööjõudu Eestisse tuuakse ja kuidas tuuakse. Hea, et tuleb 30 000 ukrainlast, mitte 30 000 iraaklast.

Igor Gräzin

Praegune liikumisvabadus on täiesti piisav ja piisavalt reguleeritud. Probleem on selles, et peame lahti saama ideest, et toome inimesed sisse kui elusmassi, esitamata küsimust, miks need inimesed tulevad. Euroopa Liidus peab liikumine olema vaba. Kui midagi vajab ümber tegemist, siis Euroopale ei saa suruda peale seda, kui palju inimesi peaks riiki lubama. Riik peab saama ise otsustada, keda siia tahame.

Monika Haukanõmm

Euroopa Liidu sees toimuv vaba liikumine on üks aluspõhimõte ja see peab jääma. On oluline, et tingimused erinevates riikides oleksid võrdsed ja kohtleksime teistest liikmesriikidest tulnuid võrdselt.

Hanno Pevkur

Ei saa olla suhtumist, et me võtame seda, mis meile meeldib ja ise teistele ei anna midagi. Kui tahame minna kuhugi reisima või tööle, siis peame oma uksed hoidma Euroopa Liidu siseselt samamoodi avatult. Tööjõu vaba liikumine on asi, kus ei ole võimalik taganeda.

Kristina Kallas

Euroopa majandusi vaevab ülereguleeritus. Pidev uute regulatsioonide peale ehitamine liikmesriikide sees lämmatab vabadust. Minu veendumus on see, et Euroopa peab regulatsioonide osas kaks sammu tagasi võtma.

Artur Talvik

Eesti on väga ülereguleeritud. Kapitali vaba liikumine on suur oht. Ka maade haaramine ehk võitlus toitu tootvate maade eest. Näeme Eestis, et väliskapital ostab maid kokku, kasvatab väga intensiivselt nendel maadel oma toodangut ja võtab ka kasumi. Peaksime leidma lahenduse, mismoodi kapitali vaba liikumist vähemalt maade ülesostmise osas piirata.

Mida tuleb teha rände küsimuses?

Hanno Pevkur

Meie kodus on meie reeglid ja meie kehtestame, keda siia lubame ja mis tingimustel. Kui oleme reeglid kehtestanud, siis hoiame lahus illegaalse rände legaalsest rändest. Legaalne ränne on igati soodustatud, näiteks õppima ja tööle tulek. Illegaalne ei ole aktsepteeritav ja kõik tuleb välja saata.

Monika Haukanõmm

Tuleb eristada neid inimesi, kes sisenevad Euroopa Liitu pagulasena ja teisi, kes sisenevad illegaalse migrandina. Kes tulevad illegaalselt paremat elu saama, tuleb tagasi saata.

Kes tahavad tulla õppima või tööle, siis neile on kehtivad reeglid. Tööandjad ütlevad, et me vajame suuremaid legaalseid kvoote selleks, et kõik tööd ära teha. Kui räägime pagulastest ja sõja eest põgenejatest, sest siin on vaja ühtset Euroopa Liidu poliitikat ja toetada Euroopa Liidu väliseid punkte.

Igor Gräzin

Mingi ränne on ühiskonnas olnud paratamatu ja praegune rändeliikumine ei ole unikaalne. Nende asjadega peab leppima ja katsume piirata nii palju kui võimalik. Rändesse tuleb suhtuda inimlikult. Inimesi ei tohi paigutada kvootidega.

Peeter Ernits

Olin nädal aega tagasi 24 tundi idapiiril. Öösel ja varahommikul käisin patrullis. Samas kohas, kus nädal varem olid vietnamlased kinni püütud. Piirivalvurid isegi ei teadnud, kust nad üle tulid.

Kristina Kallas

Mul on kahju, et rände teema all on eriti EKRE-l asjad segamini ja kõik on kokku pandud. Eristame töörännet, õpirännet, pererännet ja illegaalset rännet. Illegaalse rändega on Euroopa Liit kimpus. Euroopa riigid ei jõusta omaenda seadusi illegaalse sisserändajate väljasaatmisel.

Artur Talvik

Arvan, et suur ränne alles hakkab tulema, sest paljudes maailma kohtades ei saa inimesed lihtsalt enam elada ja see paneb nad liikvele. Valmisolek päris tõsisteks rändeprobleemideks peab olema. Vähe räägitakse sellest, et Vahemerel toimub inimkaubandus ja kuritegelik töö. Selle vastu võitlemisega ei tegele keegi.

Tööjõu vaba liikumise all toimub palju seadustamata renditööd. Kas see on probleem?

Artur Talvik

Mul olid aias kuus ukrainlast, kelle tunnitasu oli oluliselt väiksem, kui oleks olnud eestlasest töömehel. Probleem on selles, et ettevõtjad teevad arenguhüppe ja tootlikkuse tõstmise asemel otsuse kasutada odavamat tööjõudu. Surve odava tööjõu järele aina kasvab. Poliitiline surve võiks olla, et ettevõtja läheks oma tegemistes järgmisele arenguastmele.

Kristina Kallas

Renditööjõud on probleem. Sellepärast, et see on ebaõiglane konkurents. Renditööjõu probleemidega tuleb tõsiselt tegeleda, see ei ole Euroopa Liidu, vaid Eesti mure, miks tööandja on situatsioonis, kus ta peab renditööjõudu kasutama. Arvan, et tööjõupuudus on see, mis ettevõtjat selleks sunnib. Peame tegelema sellega, et tööandjal oleks legaalne tööjõud kättesaadav.

Hanno Pevkur

Renditööjõud on legaalne tegevus, aga see on muutunud probleemiks meie enda valitsuse tegevuse tõttu. Meil on 25 000–30 000 ukrainlast probleem sellepärast et me ise ei luba neid siia legaalselt.

Monika Haukanõmm

Renditööjõud on mõningatel juhtudel väga oluline. Küsimus on selles, kuidas me väldime seda, et renditööjõudu ei kasutataks ebamõistlikult. Meil on neid inimesi vaja, aga me peame seda tegema seaduslikult.

Igor Gräzin

Euroopa nelja vabaduse puhul räägitakse kapitali vabast liikumisest, mis on majanduslikult ja poliitiliselt põhjendamatu. See sünnitab ebavõrdust, sest kapital läheb niikuinii sinna, kus on odavam tööjõud ja tootmise omahind.

Renditööjõud on legaalne vaid ühes tähenduses, ta vastab seadusele. Aga see ei ole legitiimne selles mõttes, et on amoraalne. Need inimesed elavad siin koeraelu.

Peeter Ernits

Olen rääkinud ühe Ukrainast pärit inimesega, kes töötab Lõuna-Eesti ühes laudas. Enamik neist on vaesed, aga saanud siin kõrgema palga peale.

Kas peate õigeks liikmesriikide kohtlemist põllumajandus- ja kalandustoetuste osas?

Artur Talvik

Teame, et Eesti saab vanadest Euroopa riikidest vähem põllumajandustoetusi. Selge on see, et põllumajandustoetused sellisel kujul on muutumas või hakkavad muutuma. Hektaritoetusest tahetakse üle minna innovatsiooni ja keskkonnahoidliku toetuse poole. On vaja, et oleks ühtne kohtlemine. Eesti maaelu arengukava järgi võiksime neid toetusi palju targemalt suunata nii, et rohkem oleks ka keskmisi ja väikesi põllumehi.

Kristina Kallas

Põllumehi peab kohtlema võrdselt, ja selle nimel peavad eesti saadikud parlamendis võitlema.

Hanno Pevkur

Eesti põllumees võidaks kõige rohkem, kui neid toetusi üldse ei oleks. Kui Eesti põllumees suudab täna kehvemates toetustingimustes olla konkurentsis, suudab ta kindlasti olla teistega konkurentsis ka siis, kui toetusi ei ole, või kõik oleks võrdsed. Ehk üks kahest: kas toetused ära kaotada või anda kõigile võrdselt.

Monika Haukanõmm

Kohtlema peab ühtemoodi ja toetused peavad võrdsustuma. Kalandustoetuse puhul teame, et meil toimub ülepüüdmist ja kvootide müümist. Reeglid peavad kehtivad kõigile.

Igor Gräzin

Aastal 2001–2003 oli asutus nagu uurimiskeskus Vaba Euroopa. See oli esimesi punkte, kus ütlesime, et neil tingimustel ei tohi Eesti Euroopa Liitu minna, kui põllumajandust läbi ei räägita. Europarlamendis on 32 komisjoni, Eesti saadikuid on kuus, järelikult eestlast kalanduskomisjoni ei jätku.

Peeter Ernits

Peaks olema võrdne kohtlemine, aga prantslaste ja sakslaste vastu on üsna keeruline saada.

Millised on teie seisukohad küberturvalisuses ja kuidas kavatsete nende eest seista?

Peeter Ernits

Kõigepealt tuleb end sellega kurssi viia. Eesti kompetents digiasjas on piisavalt suur, samas meie võimalused on suhteliselt väikesed.

Igor Gräzin

Jutt on autorikaitsedirektiivist, mis vaadati parlamendis läbi kuu aega tagasi. Eesti läks pooleks. Andrus Ansip hääletas tsensuuride poolt. Meie kuus hääletasime nii, et digivabaduse poolt hääletasid neli saadikut, vastu oli Tunne Kelam ja Urmas Paet oli erapooletu. See läheb uuesti komisjonidesse ning on uue parlamendi teema.

Monika Haukanõmm

Eesti oli üks esimesi riike, kes oli aastaid tagasi esimese väga massilise küberrünnaku ohver. Tulime sellest välja suuresti tänu Eestisse tulnud küberkaitsekeskusele. See on teema, kus Eesti on olnud ja oma kogemusest õppides peab kandma tulevikus väga suurt rolli. On vaja, et kõik teeksid koostööd. Eestil on kogemus ja me saame olla need majakad, kes tuletavad meelde, et see on oluline teema, millega tuleb järjepidevalt tegeleda.

Hanno Pevkur

Digiarengus on Eesti edumudel näiteks digiretsept või andmete ülekandmine teistesse riikidesse, kuni juhilubade andmebaasideni. Kindlasti suudame olla eesrinnas ja pakkuda tuge.

Kristina Kallas

Ma ei ole selles teemas kindel ja usaldan spetsialiste.

Artur Talvik

Küberturvalisuse probleem on selles, et seda on hakatud üle kandma turvalisuse pealt tsensuurile ehk piirama internetivabadust. Täna veel ilma selleta, et autoriõiguste direktiiv oleks Eestis seaduseks vormitud, tunnetame oma nahal, kuidas Facebookis toimiv algoritm tsenseerib keskkonda ja teeb eriti poliitiliste organisatsioonidel elu raskeks.

Kuidas kavatsete Euroopa Parlamendis seista noorte eest?

Hanno Pevkur

Euroopas on väga tore programm Erasmus+ ja see pole ainuke. Kui noored tahavad minna välismaale õppima, siis on see tore ja me ootame neid hiljem koju tagasi. Julgen väita, et meie noortel on palju võimalusi. Erasmuse suurendamine võiks olla üks konkreetne meede, mida teha, et noored saaksid rohkem välismaale ja üksteisega suhelda.

Artur Talvik

Väga suur probleem on see, et Euroopa noored on võõrandunud poliitikast ja neid ei huvita see, mis toimub Euroopa Liidus ja väga palju ka oma riikides. Seisame otsedemokraatia eest, mis peaks andma inimestele palju suurema võimaluse otsustada asju ka Euroopa Liidus.

Monika Haukanõmm

Aina enam tuleb kaasata noori. Erasmus+ programmist võiks kasu saada mitte ainult need, kellel on majanduslikud võimalused, vaid sellest peaksid kasu saama kõik. Euroopas on suureks probleemiks noorte töötus, mis on eriti Hispaanias ja Itaalias väga kõrge.

Selleks, et noorte tööpuudust vähendada, on välja töötanud ka noorte garantii, mis tähendab, et kuni 25aastastele noortele pakutakse erinevaid meetmeid, et nad saaksid tööturule siseneda.

Kristina Kallas

Meie arvates on põhjus, miks noorte tööpuudus Euroopas nii suur on selles, et Euroopa tööjõuturg on üle reguleeritud. Takistused on regulatsioonide tõttu tööturule nii kõrged, et madala konkurentsivõimega noor juba ette kaotab. Olen seda meelt, et üldharidusküsimused on liikmesriikide teema. Euroopa Liit ei peaks seal midagi reguleerima hakkama. Tahaksin seista selle eest, et vahendeid oleks oluliselt rohkem Erasmuse ja teiste programmide suhtes. 

Igor Gräzin

Mul on õpetamisega pikk kogemus ja õpetan ka Soomes. Esimene asi, mida tuleks hariduse arendamisel teha, on õpikud. Meil ei ole Euroopas kooliõpikuid õigetes keeltes ja õiges mahus.

Peeter Ernits

Euroopa Liit vananeb samamoodi nagu Eesti. 500 miljonist tuleb noori üldiselt tikutulega otsida. Sellest tulebki mõte, et oleks vaja noort tööjõudu kuskilt mujalt.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus