Europarlamendi saadik Urmas Paet: „Poliitikat ei peaks tegema nii, et ühiskonda stressi ajada“

Esmaspäeval külastas Jõgevamaad ja muu hulgas ka Vooremaa toimetust Euroopa Parlamenti kandideeriv Urmas Paet, kes rääkis koalitsiooni moodustamisest ning sellest, mis suunas Eesti poliitika edasi liigub.


Mis teid täna Jõgevamaale tõi?

„Olen kogu aeg mööda Eestit ringi käinud. Ja kui satub nii, et ühelt poolt on huvi koolis või eakate päevakeskuses, siis üritan selle ikka kalendrisse sättida. Ka seekord. Kõigepealt külastasin täna hommikul Türi kooli õpilasi, edasi rääkisin Põltsamaal ühisgümnaasiumi õpilaste ja päevakeskuse inimestega.”

Mida õpilased küsisid?

„Need, kes on kursis päevakohaste teemadega, võivad küsida väga spetsiifilisi küsimusi. Meil oli juttu näiteks päevakajalisest Brexitist. Tegin ka sissejuhatuse kaitse- ja julgeolekupoliitikast Euroopa Liidus, mis on ka minu peamine teema Euroopa Parlamendis töötades. Küsiti näiteks Euroopa armee kohta, kas see tuleb või mitte. Siis sain selgitada, et sellist klassikalist Euroopa armeed ei tule. Jäävad liikmesriikide enda armeed ja nende koostöö. Ka sisepoliitika kohta küsiti.”

Kuidas täna Eesti poliitikat vaatate?

„Üsna murelikult. Poliitika tegemine ei ole täna see, et Tallinnas erakondade esindajad omavahel arutavad, kas nad saavad valitsuse kokku või ei. Kui inimestega rääkida, siis paljud tunnevad end toimuva pärast halvasti. See tähendab, et nii ei peaks poliitika olema ja nii ei peaks poliitikat tegema, et ühiskonda stressi ajada. Mulle tundub, et see on just praegu toimunud.

Sellel on omad põhjused. Kui räägime kogu aeg, et tahame liikuda lähemale Skandinaavia ja Soome poliitilisele kultuurile, siis Soome poliitiline kultuur näiteks on pikka aega olnud selline, et ükskõik mis partei valimised võidab, siis teised aktsepteerivad, et sellel erakonnal on õigus valitsus kokku panna. Ei ole nii, et ülejäänud hakkavad omavahel läbirääkimisi pidama. See on näide, kus meil on poliitilise kultuuri arengus veel edasi minna, et me jõuaks seisu, kus austatakse valimistulemust ja rahva tahet.

Kui tekibki uus valitsus, siis selle sisu me ei tea. Uudiste kaudu tulevad igasugused hüüatused, mis jälle kohutab üht ühiskonna osa ja teeb liiga teisele. Nii ei tohiks asjad käia. Eesti on ikkagi valinud tee ja peaks seda jätkama. Me oleme vaba ühiskond, mis põhineb õigusriigil. Igasugused õigusriigi põhimõtteid riivavad teemad võiksid olla valitsuse programmist väljas.”

Täna on selge, et EKREIKE koalitsioon tuleb. Kaua see kestab?

„Seda ei oska keegi öelda. Nähtav asi, mis üht valitsust või seda koalitsiooni tulevikus võiks väärata, on see, kui Keskerakonna toetus jääbki madalamaks. Kui toetus ei taastu või läheb veelgi madalamaks, siis on selge, et erakonna inimesed muutuvad murelikumaks. Praegu saavad nad end lohutada sellega, et järgmiste valimisteni on veel kaks ja pool aastat aega, ja selle ajaga võib toetus taastuda.

Teine küsimus on valitsemise sisu. Me ei tea seda täna. Keskerakonna toetuse langus peegeldab, et on päris palju Keskerakonna toetajaid, kellele selline areng ikkagi ei meeldi. Ka paljud Keskerakonna valijad said petta, mida peegeldab toetuse langus.

Määrab ka see, mis saab olema uue valitsuse tegelik poliitika: kas ka tegelikult tahetakse minna mingite õigusriigi elementide kallale või panna vähemuste õigused rahvahääletusele. Vähemuste õigused ei ole üheski vabas ühiskonnas rahvahääletuste teema.”

Kuidas suhtutakse loodavasse koalitsiooni Euroopas?

„Mõjutama hakkab see, mida valitsus tegelikult tegema hakkab ja milliseid otsuseid vastu võetakse. Kui need otsused on tagasikäik seni saavutatule, nii õigusriigi kindlustamise kui ka ühiskonna vabaduste osas, siis on selge, et sellest tekib probleem ka laiemalt.

See on oluline ka Euroopaga koostöö jaoks. Kõik riigid, kes on Euroopa Liitu vabatahtlikult astunud, peavad tagama õigusriigi toimimise. Lisaks on oluline edasine tegelikkus. Ei tasu alahinnata, mida poliitikud intervjuudes räägivad ja millised on nende avalikud sõnavõtud.

Sellel ei pea olema pistmist konkreetse valitsuse tegevusega, aga kui sõnavõtud on kurjad või kedagi vaenavad, siis need teevad kahju.”

Euroopa Parlamendi valimised on kohe toimumas. Kuidas valmisolek on?

„Mulle meeldiks, et võimalikult paljud eesti valijad valimiskasti juurde tuleks. Teiseks on oluline, et eestlased teadvustaksid, millega on tegu. Euroopa Parlamendi valimised ei ole riigikogu valimiste teine voor. Need on väga tõsised valimised, millega määratakse, kuhu suunas Euroopa edasi liigub ja Eesti selle sees.

Selge on see, et Euroopa olulised arengud mõjutavad ka meid siin väga otseselt. Seega on oluline, et tullakse valima ja tehakse Euroopa mõttes teadlik valik.

Pole saladus, et Euroopas on poliitilisi jõude, kelle huvides on Euroopa Liidu riikide koostööd või üldse liitu lõhkuda.

Kui Eesti seisukohalt vaadata, siis mina ei näe ühtegi argumenti, kuidas saaks Eestile olla hea, kui Euroopa Liit peaks kokku kukkuma. Ikka vastupidi: Eestile on oluline, et meil on liitlased, kellega siin geopoliitiliselt keerulises kohas hakkama saada.

Üle 70 protsendi Eesti majandusest on eksport, millest 92 protsenti on eksport teistesse Euroopa Liidu riikidesse. See on võimalik vaid sellepärast, et on Euroopa Liidu ühisturg. Oluline on ka Euroopa Liidu eelarve praegu lõppeval finantsperspektiivil. Iga euro eest, mis Eesti maksab Euroopa Liidu eelarvesse, saame viis ja pool eurot tagasi kõikvõimalike toetuste ja ehitistena. Järgmises finantsperspektiivis see suhe natuke kahaneb.

Oluline on ka vabadus, mis võimaldab reisida, õppida, töötada ükskõik kus Euroopas.

Paljuski tänu Euroopa Liidule ja riikide tihedale koostööle ei ole Euroopas üle 70 aasta suurt sõda olnud. Võttes kõik need aspektid arvesse, siis ma ei näe, et Eestile saaks olla mingi muu olukord kasulikum.”

Kohe on jõustumas ka Brexit.

„Olen päris kindel, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust. Kas 12. aprillil või 22. mail, aga lähemal ajal see ikkagi juhtub. Tegelikult tahtsid nad lahkuda 29. märtsi õhtul kell 23. Nüüd nad on ajapikendust küsinud ja selle saanud. Aga küsimus oli siis ja on praegu, et mis sellega muutub? Mis kaasneb, kui lahkumine toimub mõni nädal hiljem? Mõistuspärane oleks kokkulepe, mis saab siis, kui nad on lahkunud ja mis saab EL-i ja Suurbritannia suhetest.

On selge, et vastastikust sõltuvust on väga paljudes valdkondades, alates inimestest, lõpetades majandusega. Täna töötab ja elab 3,5 miljonit teiste Euroopa riikide kodanikke Suurbritannias, sealhulgas tuhandeid Eesti kodanikke.

Majanduses on küsimused, kuidas on edaspidi võimalik eksportida kaupu ja teenuseid, kui ühtegi kokkulepet ei ole ja ühisturul enam ei olda.

Kui nad lähevad ilma, et nende parlament ratifitseeriks lahkumislepingu, mida Theresa May valitsus pikalt EL-iga läbi rääkis, siis järgneb suur segadus. Eks aja jooksul hakkavad asjad kuidagi paika loksuma. Siis hakatakse mingeid üksikuid kokkuleppeid tegema üksikute valdkondade kaupa.

Süsteemsem ja korrastatum oleks muudatus juhul, kui lepe heaks kiidetakse, aga täna ei ole näha, et nad hääled kokku saaks. Theresa May on lubanud tagasi astuda, kui hääled kokku saadakse, aga see iseenesest näitab, et olukord on jabur. Tegelikult on see sisepoliitiline võitlus ja Brexit on lihtsalt vahend, et saada Mayst või kogu valitsusest lahti. Osad tahavad üldse erakorralisi valimisi. See, kuidas Brexitiga selles kontekstis käitutakse, on lihtsalt vahend ühe kolme sisepoliitilise eesmärgi saavutamiseks.”

Kas britid saavad aru, mis juhtub, kui Euroopa Liidu uks enda järel kinni lüüakse?

„Ma arvan, et keegi ei saa täpselt aru, seda ei ole lihtsalt varem olnud. Kõige paremini saad asjadest aru siis, kui oled seda juba näinud või kogenud midagi ligilähedast. Osa segadusest on ohtlikum, näiteks see, mis saab edasi Põhja-Iirimaaga.”

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus