Ernst & Young Baltic AS hindas aastatel 2004-2005 856 miljoni krooni eest rahastatud inimressursi arendamise projektide eesmärkide vastavust riiklikule arengukavale ja majanduskasvu ning tööhõive tegevuskavale. Kogu rahastamisperioodi jooksul, mis kestab 2004-2006, on Eestil võimalik inimressursi arendamise prioriteedi raames kasutada 1,5 miljardit krooni. Euroopa Sotsiaalfondi osalus on 1,19 miljardit ja Eesti riigi osalus 362,5 miljonit krooni.
Hindamisraportis toodi välja, et RAK I prioriteedi raames rahastatud projektidega on suuremal või vähemal määral kaetud kõik inimressursi valdkonda puudutavad majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava eesmärgid ja meetmed. Olulisema kitsaskohana nägid hindajad toetatavate tegevuste ja valdkondade suurt ulatust ning seeläbi ressursside laialivalguvust ning konkreetselt piiritletud prioriteetide vähesust.
Hindamise käigus toodi välja ka analüüs aastatel 2004-2005 projektides saavutatu kohta. RAK meetmest 1.3 rahastati tööhõive edendamise projekte hinnatud perioodil 360 miljoni krooni ulatuses. Sellest 130 miljonit krooni ehk 38% moodustasid tööturu riskirühmadele suunatud projektid. Tööturu riskirühmadest toetati enim puuetega inimeste tööle aitamisega seotud projekte, kokku ligi 71 miljoni krooni eest, mis moodustas veidi üle 40% riskirühmade kogutoetustest. Lisaks toetati tööhõive parandamise projekte otseselt noortele ligi 21 miljoni, pikaajalistele töötutele 22 miljoni, kohtulikult karistatutele 13,5 miljoni, ebapiisava eesti keele oskusega 16,5 miljoni, naistele 11,8 miljoni ja vanemaealistele 2 miljoni krooni ulatuses.
Raport tõi välja, et meetmest 1.1 rahastatud projektide mõju haridussüsteemile ning Eesti teadus- ja arendustegevusele on olnud märkimisväärne. Enim toetati kõrghariduse projekte. Seda kokku 224 miljoni krooni eest, s.h. 21 doktoriõppe arendamisega seotud projekti.
Teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkondades, infotehnoloogias, biomeditsiinis ja materjalitehnoloogias rahastati projekte kokku ligi 32 miljoni krooni eest. Negatiivse poolena toodi välja nende projektide killustatus ehk raha jagunemine liialt suure arvu eri valdkondade vahel. 148 miljoni krooni ulatuses rahastati kutsehariduse projekte, mis toetasid õppekavade arendamist ja pedagoogide koolitamist. Raportis soovitati kutsehariduse projektidesse kaasata enam väliseksperte. Lisaks said toetust projektid, mis toetasid elukestva õppe põhimõtetest lähtuva täiend- ja ümberõppesüsteemi arendamist 45,3, rakenduskõrghariduse arengut 6,6, noorsootöö arengut 3,6 miljoni krooni eest.
Kokku rahastati meetme 1.1 projekte hinnatud ajavahemikul 451 miljoni krooni eest. Meetme 1.1 toetuse taotlejatest olid 93% Tallinnast või Tartust. Raport soovitas selle meetme juures pöörata enam tähelepanu kutseharidusvõimaluste arendamisele üldharidussüsteemis ja üldharidusest väljalangevuse vähendamisele.
Meetmest 1.2 eraldati ettevõtetele koolitustoetuseks 36 ja koolituskavade väljatöötamiseks 10 miljonit krooni. Enim pakuti koolitust ärijuhtimise, tootmise, kvaliteedijuhtimise, klienditeeninduse ja müügi, finants, suhtlus, meeskonnatöö, elektroonika, IKT ja turunduse vallas.
Raport soovitas selle meetme puhul suurendada keskse koolituse osakaalu, pakkudes suurele hulgale inimestele standardseid koolitusi ja keskenduda selliste koolitusvõimaluste pakkumisele, mis ei ole Eestis hästi kättesaadavad. Suurtele ettevõtetele võiks hindajate soovitusel pakkuda eelkõige tehnoloogia, tootlikkuse tõstmisega ja ekspordiga seonduvaid, mitte üldjuhtimise alaseid koolitusi.
Meede 1.4 on jagatud neljaks alameetmeks: juhtimiskoolitus, stipendiumiprogramm, sisekaitseakadeemia arendamine ja keskne koolitus. Juhtimiskoolituse raames on kokku rahastatud 55 projekti ja enim koolitati neis järgmiste teemade raames: üldjuhtimine, strateegiline juhtimine ja avalik haldus. Keskses koolituses, mille eesmärk on erinevate asutuste ametnike ühtne arusaam erinevatest teemadest, osales vaatlusalusel perioodil 1276 inimest ning enim on pakutud järgmiste teemade koolitusi: avaliku teenistuse eetika (20%), avaliku teenistuse personali juhtimine (15%) ja KOV haldussuutlikkuse tõstmine (15% seni rahastatud projektidest). Kõige rohkem projekte on haldussuutlikkuse meetme raames esitatud sisejulgeoleku valdkonnas ja senirahastatutest vähim kultuuri valdkonnas.
Eesti majanduse arendamiseks sisaldab Eesti riiklik arengukava EL struktuurifondide rakendamiseks 2004-2006 nelja prioriteetset valdkonda: inimressursi arendamine, ettevõtluse konkurentsivõime, põllumajandus, kalandus ja maaelu ning infrastruktuur ja kohalik areng.
Riikliku arengukava koostamisel on arvestatud Lissaboni strateegia suuniseid. Uuel eelarveperioodil (2007-2013) on Euroopa Liit otsustanud struktuurivahenditest toetada majanduskasvule ja tööhõivele suurimat mõju avaldavaid valdkondi. Ühtlasi on järgmisel perioodil projektitaotluse puhul oodata avatud taotlusvoorude osakaalu vähenemist ja programmipõhise rakendamise suurenemist, et struktuurivahendite kasutamist suuremas mahus vastavalt valdkondlikele või vajadustele ette planeerida.
Raporti täistekst on väljas Euroopa Sotsiaalfondi kodulehel www.sm.ee/esf (juhendite ja aruannete all). 15. septembril toimub Tallinnas hindamise tulemusi tutvustav seminar, kus piiratud hulgal huvilistel on võimalus täpsem ülevaade saada. Täpsem info ning registreerumine: kristi.suur@sm.ee
Marika Raiski ,
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik
