Visiidi eesmärgiks oli tutvuda, kuidas viiakse Eestis ellu Euroopa Liidu kalanduspoliitikat. Tutvumissõit sai teoks Eesti saadiku ja kalanduskomisjoni liikme Marianne Mikko ettepanekul ja kutsel.
Euroopa Parlamendi Kalanduskomisjoni aseesimehe Rosa Miguélési muljed Härjanurme kalatalust olid positiivsed:
“Ringkäigul nägime, et kala kasvatamine toimub siin väga puhastes ja keskkonnasõbralikes tingimustes ning kooskõlas loodusega. Härjanurmes kasvatatakse ka üsna haruldaseks jäänud jõevähki. Nii võib seda kalakasvatust pidada lausa erakordseks ettevõtteks.”
“Härjanurme kalakasvatuse areng näitab, et Euroopa Liidu toetusrahad on eraldatud inimestele, kes seda arukalt ja perspektiivitundega kasutada mõistavad,” tunnustas Marianne Mikko Härjanurme kalatalu peremehe, kogenud kalakasvataja Aarne Liivi tööd.
Nõudmine ületab pakkumise
Kommenteerides praegust olukorda Euroopa Liidu riikide kalanduses, ütles Rosa Miguéléz: “Põhiliseks probleemiks on, et nõudmine kala järele ületab sageli pakkumise. Seda arvestades on väga olulised kalakasvatus ja vesiviljelus, sest need aitavad säilitada liike ja hallata kalavarusid jätkusuutlikult.”
Rosa Miguélézi Hispaania loodeossa jäävas kodukohas on kalandus ja kalakasvatus väga olulised majandusharud. “Merel on väga levinud ka traditsiooniline kalapüük,” lisa ta.
Marianne Mikko tõi välja vastuolu: ühtpidi on tarvis kaitsta ja hoida kalavarusid, teisalt on professionaalsed kalurid huvitatud oma traditsioonilise majandustegevuse jätkamisest ja elatusallika püsimisest. “See on väga tõsine teema. Keskkonnasõbralikkusele ja kalavarude säästmisele mõeldes tuleb tagada seegi, et kaluritel ka edaspidi tööd oleks. Tasakaal peab olema kusagil vahepeal, mis tähendab püügivõimsuste vähendamist. Eestis sellega ei patustata, kuid nii mõnegi Euroopa riigi suured kalandusühingud kipuvad püüdma rohkem, kui loodus tegelikult tagasi anda suudab. Euroopa Parlamendi poliitikutele on aga prioriteediks jätkusuutlikkus, et kala saaksid süüa ka meie lapsed ja lapselapsed.”
Peipsi kvoodid ja kalurite ühingud
Kalandusprobleemidele spetsialiseerunud poliitikud ning ametnikud tutvusid ka Kallaste sadamaga, kust sõitsid Mereinstituudi traaleriga Peipsi järvele. “Peipsi kalandusvaldkonnas pean esmatähtsaks Vene Föderatsiooni esindajate saamist läbirääkimiste laua taha, et saaksid kindlaks määratud järgmise aasta püügikvoodid. Kindlasti on sellisel kohtumisel ka väga tugev poliitiline aspekt,” rõhutas Marianne Mikko.
Kalurite õiguste paremaks kaitseks on lisaks riigi panusele vajalikud ka kalureid koondavad organisatsioonid, kes nende õiguste eest seisaks.
Marianne Mikko sõnul on igati teretulnud, et Peipsi kaluritel on tekkinud oma organisatsioonid Peipsi Kalurite Ühing ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit. “Ka teistes Euroopa Liidu riikides on kalurid moodustanud oma ametiühingud, kes kalurite huvide eest seisavad.”
“Mul oli sisukas jutuajamine mitme kalanduskomisjoni liikmega. Eriti sügavat huvi Peipsi kalanduse vastu tundis sakslane Heinz Kindermann. Komisjon tegi mulle ettepaneku tulla kalanduskomisjoni töös osalema Brüsselisse,” ütles Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees Urmas Pirk Vooremaale.
Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liikme Marianne Mikko sõnul külastas komisjon Eestit teistkordselt. “Pärast 2005. aasta tormi ja uputust tutvusime rannakalurite olukorraga Pärnumaal. Tol korral vaatasime üle ka sealsed sadamad. Tänavu võtsime huviorbiiti kalanduse mageveekogudes. Eesti on Euroopas väga unikaalses situatsioonis. Erinevalt teistest riikidest kalastavad meie järvedel kutselised kalurid.”
Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni visiit Eestisse sai teoks Marianne Mikko ettepanekul.
JAAN LUKAS
