Euroopa päeva tähistamine on traditsiooniks saanud ka Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuses, kuhu sõidavad sellel päeval kokku noored kogu Jõgevamaalt.
Euroopa päeval noorte poole pöördunud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et nendel kaugetel aegadel, kui tema veel koolis käis, räägiti 9. maist kui päevast, mil lõppes Teine maailmasõda. Aga ta tunneb heameelt selle üle, et praegu on Euroopa ja peaaegu kogu maailm Eesti noorte jaoks lahti. “Hinnake ja kasutage seda võimalust. Minu põlvkonnal niisugust võimalust polnud,” rääkis linnapea noortele.
Põltsamaa noortekeskuse juht Heidi Paabort lausus, et juba teist aastat järjest on otsustanud noortekeskused üle Eesti Euroopa päeva tähistada. Tänavu osales sellel 15 noortekeskust üle Eesti. Paaborti sõnul tahavad noortejuhid, et noored mõistaksid Euroopa Liidu tähendust ja tunnetaksid seda oma kogemuste najal. Tihti kujundatakse suhtumine meediakajastuse põhjal, mis ei ole alati just kõige positiivsem. Väärtushinnangu kujunevad ka vanematelt kuuldu põhjal, kui aga nende hoiak on Euroopa ja Euroopa Liidu suhtes negatiivne, siis mõjutab see ka lapsi.
Euroopa päeval pakuti noortele harivat ja meelelahutuslikku tegevust.
Heidi Paabort ei osanud öelda, kas ta soovitab oma lastel tulevikus Euroopasse õppima asuda. Küll on ta kindel selles, et on äärmiselt oluline tundma õppida maailma, omandada võõrkeeli ja tunnetada seda, et elu laias maailmas ei ole selline, nagu me oleme harjunud ette kujutama. Samas soovib ta, et Euroopasse õppima või mõneks ajaks tööle asunud noored uuesti Eestisse tagasi tuleksid.
Pala noortekeskuse noortejuht Aigar Laumets lausus, et Palalt tuli 12 noort uudistama, mida põnevat Euroopa päeval Põltsamaa noortekeskuses tehakse ja pakutakse. Laumets märkis, et Euroopa päev on ühelt poolt noorte jaoks hariv ja samal ajal ka meelelahutuslik. Tema hinnangul õpivad noored sellise päeva mõjul Euroopasse teisiti ja tõsisemalt suhtuma ning Euroopa olemuse ja tähenduse üle mõtlema.
Laumetsa sõnul ta meedia kaudu Euroopas toimuvat eriti ei jälgi ja selle põhjal oma väärtushinnanguid Euroopa suhtes ei kujunda. Ka Pala noortekeskuses toimub aktiivne tegevus ja noored külastavad seda sageli.
Küllap on Euroopas kasulik reisida ning miks mitte õppida ning töötada ka kesk- ja vanemaealistel. Üks asi on kujundada Euroopa kohta oma väärtushinnangud meediakajastuse põhjal, hoopis midagi muud saada Euroopast ettekujutus, teadmised ning kogemused seal reisides, õppides või töötades.
i
TOOMAS REINPÕLD
