Sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus tänavune euroteavitusprojekt “Jõgevamaa roll Euroopa Liidus? oli teatud mõttes jätk mullusele projektile “Esimene aasta Euroopa Liidus?. Projektile taotleti ja saadi toetust Riigikantselei Euroopa Liidu teabetalituse ja Avatud Eesti Fondi ühiselt projektikonkursilt “Osalev ja kaasav Eesti Euroopa Liidus?.
Selleks, et täita projekti eesmärki ? tutvustada Euroopa Liidu rolli globaliseeruva maailma otsustusprotsessides Jõgevamaa maapiirkondade kolmanda sektori kodanikeühendustele ja vähemliikuvatele elanikegruppidele ?, korraldas arendus- ja ettevõtluskeskus maakonna eri paikades 11 seminari.
“Seminarid toimusid märtsist novembrini,? ütles arendus- ja ettevõtluskeskuse projektijuht Birgit Kuntu. “Toimumispaikadeks olid enamasti kultuurikeskused, raamatukogud ja koolid. Koolidele pakkusime võimalusi rohkemgi, aga osa neist ütles seminarist ära. Arvatavasti peeti teemasid natuke liiga rasketeks. Samas toimus Mustvee kultuurikeskuses seminar ka venekeelsele elanikkonnale.?
Missuguseid teemasid siis käsitleti? Euroopa Liidu välispoliitikat ja ELi aktuaalseid laienemisprobleeme, Euroopa põhiseaduslikku lepet, Euroopa Liitu kuulumisest tulenevat kodaniku otsustusõigust ja rolli, ELi kuulumisega kaasnevaid lisaväärtusi; Euroopa Liidu kaasrahastatud projekte Jõgevamaal, euro kasutuselevõtuga kaasnevat ning toetusvõimalusi kodanikeühenduste projektidele.
Suhkrutrahv ja euro
Teemade valik oli igal seminaril sõltuvalt publikust pisut erinev. Näiteks venekeelsel seminaril olid päevakorras Euroopa Liidu naabruspoliitikad ja see, missuguseid lisaväärtusi loob Euroopa Liitu kuulumine piiriäärsele elanikkonnale. Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojas toimunud seminaril vaadeldi aga näiteks seda, kuidas mõjutab Euroopa Liitu kuulumine Eesti riigi sotsiaalsüsteemi.
Lektoriteks olid seminaridel Viljar Veebel ja Andres Mäe Tartu Ülikooli Euroopa Kolledzist, Gert-Rüdiger Wegmarshaus (tema kõneles venekeelsel seminaril), Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Toomas Pajula ning sama keskuse kodanikeühenduste konsultant Kersti Kurvits.
“Kuulajaid oli kus vähem, kus rohkem, aga kindlasti oli igasse seltskonda sattunud mõni huvilisem, kes rohkem teada ja küsida tahtis,? ütles Birgit Kuntu.
Toomas Pajula sõnul küsiti üsna palju Eestile määratud suhkurtrahvi kohta. Ning avaldati arvamust, et selle peaksid kinni maksma asjaomased ametnikud eesotsas põllumajandusministriga.
“Ka euro kohta küsiti palju,” ütles Toomas Pajula. “Kusjuures euro tulek ei näinud kedagi hirmutavat. Pigem oldi pettunud, et Euroopa ühisraha meil tuleval aastal veel kehtima ei hakka, ning süüdistati valitsust suutmatuses euro tulekut ette valmistada.”
Pajula sõnul ongi kartus, et euro tulles kõik hinnad tõusevad, alusetu. Paljud hinnad on meil ju juba praegu niisama kõrged või kõrgemadki kui teistes euroliidu riikides. Küll aga hakkab nn euro surve meie palku teiste Euroopa riikide omadele järele kergitama.
Toetus suur
Kuna enamik neist, kes seminaridel käisid, olid Euroopa Liidu pooldajad, polnud neid kõnealuse ühenduse kasulikkuses üldjuhul veenda vaja. Küll aga tuli Toomas Pajulal mõnikord ära kuulata kuulajate mure sellepärast, et mõnede aktiivsete euroliidu vastaste tekitatud kära Eesti mainet rikub.
“Euroopa Liidust tulnud rahasüstid on meie riigi heaolu kõvasti suurendanud,” ütles Toomas Pajula. “Eriti hästi on eurotoetused järjele aidanud põllumehi. Tänu sellele on poolehoid Euroopa Liidule praegu rahva hulgas tõesti suur.”
Sama kinnitas ka sügisestel seminaridel lektoriks olnud Andres Mäe, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledzi magistrand.
“Riigikantselei koduleheküljel toimiv küsitluski näitab, et toetusprotsent Euroopa Liidule on stabiilselt suur ? 70-80 ringis,” ütles Andres Mäe. “Samas ei ole eestlaste teadmised Euroopa Liidu toimimismehhanismidest ja poliitikast teab kui suured. Ning jõgevamaalased ei erine ses suhtes palju Eesti keskmisest.”
Ka Mäe meelest võinuks koolid euroseminaride vastu rohkem huvi tunda. Samas märkis ta enesekriitiliselt, et peaks täiustama oma oskust euroasju huvitavalt ja noortepäraselt serveerida.
“Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilastega toimunud seminarilt jäi küll hea mulje,” ütles Andres Mäe. “Vähemalt pool tosinat sellist silmapaari, millest huvi vastu säras, oli seal kindlasti. Tundus, et ühiskonnaõpetuse õpetaja Helle Roop on suutnud selles koolis Euroopa Liidu temaatika vastu päris suurt huvi tekitada.”
Meediaviktoriin
Lisaks seminaridele korraldas Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus kõnealuse projekti raames kolmeetapilise meediaviktoriini, mille küsimused avaldati nii Jõgevamaa Ärilehes kui ka Põltsamaal ilmuvas ajalehes Vali Uudised.
“Meediaviktoriini küsimuste koostamine oli omaette pähkel,” ütles projektijuht Birgit Kuntu. “Olnuksid küsimused liiga lihtsad, poleks vastata olnud huvitav. Liiga rasked küsimused oleksid võinud jälle vastamise isu hoopis ära võtta.”
Kolmanda meediaviktoriini vastamistähtaeg tiksus täis just üleeile. Sel etapil taheti näiteks teada, mis võeti vastu Maastrichti leppega 1992. aastal, mis aastal esitas Türgi taotluse ELiga ühinemiseks, kui palju on Euroopa Parlamendis liikmeid, missugune fraktsioon on Euroopa Parlamendi suurim poliitiline fraktsioon, missugustele tingimustele peab vastama riik, et taotleda ühinemist Euroopa Liiduga jne. Nii et nuputamist ja info otsimist oli nendele vastates omajagu ning teadmisi kogunes ka kindlasti juurde.
“Meediaviktoriinile vastati küll üsna innukalt,” tõdes Birgit Kuntu. “Auhinnad olid meil ka päris ahvatlevad: kenad paksud teaberaamatud.”
Eriti vajalik noortele
Küsimusele, kas euroteavituskampaaniaid oleks vaja korraldada ka edaspidi, vastas Birgit Kuntu, et infot oleks jagada lõputult, iseasi, kas ka kuulajaid tuleks. Toomas Pajula lisas, et teavituskampaaniaid tasuks juba sellepärast veel teha, et üha uued elanikkonna grupid lülituvad aktiivsesse ühiskonnaellu.
“Näiteks mittetulundusühingud on muutunud viimasel ajal üsna toimekaks,” ütles Toomas Pajula. “Tõsi, praegu piirdub nende tegevus põhiliselt sotsiaal- ja kultuurivaldkonnaga, ent loodan, et peatselt ärkavad nad ka poliitiliselt. Meil ongi kohalike omavalitsuste juhtimine liialt erakondlikuks muutunud. Paljudes teistes riikides juhib omavalitsusi pigem kogukond ise mittetulundusühingute kaudu.”
Pajula meelest on sedalaadi teavet, nagu arendus- ja ettevõtluskeskuse korraldatud seminaril jagati, vaja just noortele.
“Noori huvitab tegelikult välispoliitika,” ütles Pajula. “Näiteks tahavad nad saada asjatundlikku vastust küsimusele, kas meil ikka on õigus käia Iraanis sõdimas.”
Seda, et euroteave on vajalik just noortele, kinnitas ka Andres Mäe.
“Noorte jaoks on Euroopa Liit loomulik keskkond, millesse nad sünnivad ja milles kasvavad,” ütles Andres Mäe. “Seepärast tuleb kasuks, kui nad mõistavad, et Euroopa Liit ei toimi selleks, et Brüsseli bürokraatidel hea elu oleks, vaid see organisatsioon on välja kasvanud riikide ühishuvist. Ning mida paremini saavad meie noored aru, missugune koht on Eestil selles süsteemis ning missuguseid võimalusi see süsteem meile pakub, seda paremini neil elus läheb.”
Samas on Mäe sõnul mõistetav ka vanemate inimeste huvi eurotemaatika vastu.
“Vanemate inimeste puhul toetab Euroopa Liidu kohta saadav teave mõnikord nende usku meie riigi juhtidesse, kes ju pidevalt euroasjadega tegelevad,” ütles Andres Mäe. “Ja usk, et riigijuhid ajavad õiget asja, annab neile teatava kindlustunde.”
RIINA MÄGI
