Eelkõige tähendab Euroopa Liidu kodakondsus võimalust vabalt liidu piires liikuda, samuti põhiõigusi, nagu õigus inimväärikusele, võrdsus seaduse ees, meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja sõnavabadus. Euroopa kodanikel on ka õigus saada informatsiooni, õigus haridusele ja sotsiaalsele kaitsele. Euroopa kodakondsus tähendab õigust hääletada ning kandideerida kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel selles liikmesriigis, kus elatakse, isegi siis, kui see ei ole kodumaa.
Samuti tutvustati reklaamiklippides, mida näidati enne viktoriine, olulisi märksõnu Euroopa Liidus. Teavitati, mida tähendavad sisuliselt immigratsioon ja asüül, Euroopa Liidu välispiiride kontroll, politsei ja tolli koostöö, terrorismi ja inimkaubanduse vastane võitlus.
Keskpäeval oli Jõgeval telgi juures oma paarkümmend inimest, neist enamik lapsed, kes tundsid suuremat huvi nii-öelda nänni vastu. Kiiresti kadusid lipukesed, pastakad, kleepsud ja teised meened. Täiskasvanud tundsid märksa suuremat huvi infomaterjalide vastu, aga neidki ei jätnud igasugune pudi-padi külmaks.
Nii pidi infotelgis töötav vabatahtlik, Tartu Ülikooli üliõpilane Eveli Kuuse mitmeid kordi manitsema, et liiga palju krabada ei ole hea ning kotikesi jagatakse siiski mälumängus osalejatele.
Iga natukese aja tagant toimunud mälumängud meelitasid kokku päris palju huvilisi, paljud kesklinna pargis jalutavad inimesed panid kasvõi korra oma teadmised proovile. Erinevates variantides küsimused vahetusid, kuid kolm küsimust, kus tuli teada, et Eesti kodanik on automaatselt Euroopa Liidu kodanik; et kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis on tehtud kohtuotsus, siis tunnistavad seda kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning sedagi, et kui Eesti kodanik on reisil mõnes riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, kus ei ole aga Eesti saatkonda, saab probleemide korral (näiteks passi kadumise puhul) pöörduda ükskõik millise EL liikmesriigi saatkonda.
Euroopa Liidu kodakondsusega kaasnevaid võimalusi tutvustanud üliõpilane Andreas Sepp ütles, et küsimused olid meelega valitud keerulisemad, et huvilised ka midagi uut teada saaksid.
Mõni huviline tegi kas huvist teadmiste või siis ka nänni vastu läbi kõik seitse viktoriinivooru ja mõne isegi kaks korda. Üks noormees tundis iga viie minuti tagant huvi, millal järgmine mälumäng tuleb. Lõpuks olid noorhärral vist küll juba kõik küsimused peas.
Andreas Sepp ütles, et Jõgeval oli tore see, et sai rääkida üle pika aja peamiselt eesti keeles. Nimelt peatuti infokampaania raames paljudes Ida-Virumaa linnades, kus elanikkond valdavalt venekeelne. ?Meeldiv on see, et Jõgeval käisid paljud koos lastega ja et noored inimesed tunnevad asja vastu huvi,? rääkis Sepp, kes lisas, et mitmel pool mujal on infotelgi külastajad olnud vaid eakad inimesed. Kella kolmeks päeval oli Jõgeval Euroopa Liidu kodakondsusega kaasnevate õiguste vastu huvi tundnud umbes viissada inimest, Sepa sõnul oli ringreisi jooksul kõige rohkem huvilisi Sillamäel.
Tema sõnul tuntakse eelkõige huvi välismaale tööle ja õppima minemise vastu, ravikindlustuse ja reisimise vastu.
?Kui peatusime Ida-Virumaa linnades, pöördusid paljud nn halli passi omanikud meie poole murega, kuidas nemad saaksid Euroopa Liidu kodakondsuse, ning tundsid huvi, kuidas nende olukord nüüd paraneda võiks. Nii mõnigi oli asjast isegi nii aru saanud, et me jagame kodakondsust ja väljastame täitmiseks blankette,? rääkis Sepp. Kahjuks pidid infotelgi töötajad murelikele inimestele ütlema, et Euroopa Liidu kodanikud on need, kellel liikmesriigi kodakondsus, mittekodanikele need õigused ei laiene.
?Inimesed said aru küll ja suhtusid sellesse suhteliselt rahumeelselt,? ütles nõustaja, kelle isiklik arvamus on see, et tegelikult peaks riik integreerumise probleemiga rohkem tegelema, vene laste sulatamine eesti keskkonda peaks algama juba lasteaias ja koolis.
Tema sõnul oli näiteks juhus, et tuli üks Ida-Virumaa lasteaiakasvataja, kes tahtis lastele tutvustada Euroopa Liidu sümboolikat. EL lipukesi ta millegipärast ei saanud, nii tuli need lihtsalt käepärasest materjalist meisterdada. Selle probleemi lahendamisel said infotelgi vabatahtlikud küll inimest aidata.
?Eks lapsi meelitasid ehk rohkem meened, kuid oli ka huvi, nad teavad üllatavalt palju,? rääkis Sepp. Huvitatumatele lastele jagati ka lauamänge, millel liidu liikmesriike avastada sai.
?Paljud inimesed tulid rääkima ka näiteks suhkrutrahvist, sest see probleem on ju ka Euroopa Liiduga seotud,? ütles teabejagaja. Kõigile küsimustele ei suutnud ka ringreisil teavet jaganud vastata. Keerulisemate küsimustega paluti pöörduda tasuta infotelefonile.
Oli ka neid, kelle suhtumine Euroopa Liiduga seonduvasse oli selgelt negatiivne, nii mõnigi ütles möödaminnes, et tema sellest euro-jamast küll midagi teada ei taha. Üks vanem mees püüdis aga sel ajal, kui Andreas Sepaga juttu ajasime noormehel mitmel korral nii-öelda suu kinni panna, esitades detailseid küsimusi eesti ajaloo kohta ning rõhutades, et see Euroliit toob Eestile ainult halba.
Kampaania eesmärgiks on tutvustada Euroopa Liidu kodakondsuse konkreetseid külgi ja uue vabadus-, turvalisus- ja õigusruumi loomist laienenud Euroopas 450 miljonile Euroopa liidu kodanikule. Lisaks Eestile on sarnane teavitusringreis korraldatud ka juba näiteks Lätis, Leedus ja Poolas.
Eestis korraldati ringreis Euroopa Komisjoni Õiguse, Vabaduse ja Turvalisuse Peadirektoraadi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Eesti Linnade Liidu koostöös.
EVA KLAAS
