Eestile olulise tulemusena sõlmiti kokkulepe, mis võimaldab kalavarusid säästvamalt kasutada. Selle kokkuleppe kohaselt võib Läänemere põhjaosas, s.h Eesti vetes kasutada kilu- ja räime traalpüügil ühesugust väikseimat püünise silmasuurust 16 mm senise 28 mm asemel. Läänemere põhjaosas on räime kasvukiirus aeglasem ja suurema püünisega surutakse osa püütud kalast läbi võrgusilmade tagasi merre, see kala aga ei jää enam elama. Samuti annab eeskiri kaluritele võimaluse kasutada kilu- ja räimepüügil sama püügivahendit, ilma et peaks kartma olukorda, kus tahtmatult võidakse vastuollu minna kehtestatud eeskirjadega. “Eestil õnnestus läbirääkimiste käigus saavutada kokkulepe, mille kohaselt jäeti paljude kalaliikide varude reguleerimine iga liikmesriigi enda otsustada. Euroopa Liidu määrusega ei kehtestata püügipiiranguid rannapüügi mageveekalaliikidele nagu ahven, koha, haug jne,” märkis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. Lesta püügikeeluaja suhtes jäid liikmesriikide eriarvamused püsima, seetõttu otsustati lesta püügikeeluajad praegu sellest määrusest välja jätta ja kehtestada need ajutiselt järgmiseks aastaks eraldi kvoodimäärusega, mis soovitakse vastu võtta detsembris toimuval kalandusnõukogul. Määrusega kehtestatakse Läänemerel lubatud erinevate püügivahendite kirjeldused, minimaalsed lubatud võrgusilma suurused teatud kalaliikide püügil ning kalade alammõõdud, püügikeeluajad jm meetmed. VOOREMAA
