Jõgeva maakonna haridusasutustega käis möödunud nädalal tutvumas seitsmeliikmeline seltskond välismaa koolijuhte. Eestis viibisid nad Euroopa riikide haridusjuhtide õppelähetuste programmi raames, et osaleda õppenädalal, mille teemaks oli „Soosiv haridus — võti tulevikku“.
Õppenädala korraldamine kujunes selle projektijuhi, Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialisti Marika Prave jaoks ettearvatust keerulisemaks. Nimelt pidi õppenädal tegelikult algama 19. aprillil, ent selleks ajaks jõudis kohale vaid algkoolidirektor Jo Verhenneman Belgiast Mecheleni linnast, teised jäid koju „tuhalõksu“. Tänu projektijuhi pingutustele ja kõigi koostööpartnerite abivalmidusele sai õppenädal siiski edukalt läbi viidud, ainult et kahes jaos: Belgia koolijuhile planeeritud ajal ja vähendatud mahus, ülejäänutele nädal hiljem ja täismahus.
Hispaanlanna Montserrat Gurrera-Lluchi, slovakk Radim Kovariku, prantslase Patrick Megevand’i, rumeenlanna Luminita-Carmen Radu, türklanna Esra Töre ning itaallaste Angiola Pesiri ja Diego Maggio tutvumine Eesti haridussüsteemiga algas esmaspäevasest käigust haridus- ja teadusministeeriumi. Tartus külastati veel Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Tartu Kutsehariduskeskust ning Tartu Ülikooli Keemia Instituuti, Pedagogicum’i ja Teaduskooli.
Teisipäevast neljapäevani oldi Jõgeva valla-, linna- ja maavalitsuse, Jõgeva linna ja valla koolide, Jõgeva valla noortekeskuste, Kiigemetsa Kooli, Luua Metsanduskooli ja Jõgevamaa Nõustamiskeskuse külalisteks. Uudistamist ja pärimist oli külalistel igal pool, samas vahendasid nad meie haridusjuhtidele oma kodumaist kogemust. Õppenädala programmi oluliseks osaks olid õhtused ühisarutelud ööbimispaigas Tartu Barclay hotellis ning kokkuvõtva raporti kirjutamine.
„Huvitav oli kuulata, et siinmail, kus ilm tihti kehvapoolne, praktiseeritakse laialt õuesõpet, samal ajal kui meil, palju soodsama kliimaga Hispaanias ei peeta seda üldse tähtsaks,“ ütles Barcelona lähedal Mataros tegutseva pedagoogika uurimise ja õpetajate koolituskeskuse direktor Montserrat Gurrera-Lluch. „Hispaanias on tavakoolid riigi, teil omavalitsuse haldusalas. Tundub, et viimasel variandil on mitmeid plusse, sest otsustajad on lähemal ja tunnevad kooli vajadusi paremini. Teil on väga ilusad, moodsad ja hästi varustatud koolimajad.“
Palermo Aristide Gabelli nimelise algkooli direktor Diego Maggio lisas:
„Kavatsen kindlasti Eestisse tagasi tulla: kas siis pere või kolleegidega. Siin on, mida nii ühtedele kui ka teistele näidata.“
Õppenädala läbiviimist toetas Euroopa Liidu elukestva õppe programmi hariduspoliitika alase koostöö alaprogramm CEDEFOP, mida Eestis esindab Sihtasutuse Archimedes Hariduskoostöö Keskus. Sarnaseid õppelähetusi toimub kogu Euroopas pidevalt ning nendest huvitatud saavad nende kohta infot iga aasta kohta koostatavast õppelähetuste kataloogist.
„Eestil on õigus igal aastal lähetusse saata 28 haridusjuhti ning kohustus ise korraldada kolm-neli erinevat õppenädalat, millel saaksid osaleda välismaa haridusjuhid,” ütles Sirli Taniloo SA Archimedes Hariduskoostöö Keskusest. „Mul on väga hea meel, et Marika Prave ühe õppenädala korraldada võttis ning suutis lahendada ka need probleemid, mis lennuliikluse katkemise tõttu tekkisid. Enamik õppelähetusi, mis möödunud nädalasse planeeritud olid, jäid ju toimumata.”
Marika Prave sõnul võttis ta õppenädala korraldamise ette osalt sellepärast, et on ise kahel korral sarnases õppelähetuses käinud ja teab, kui palju sellised käigud silmaringi avardavad ja uusi mõtteid annavad.
„Sain õppenädalal osalenute tagasisidest kinnitust teadmisele, et meie haridussüsteem on vaatamata poliitilistele tõmbetuultele päris hea ning et oma koolihoonete pärastki pole meil vaja häbeneda,” ütles Marika Prave. „Meie koolijuhid said aga üle hirmust inglise keeles suhtlemise ees ning julgevad nüüd ehk ka ise õppelähetustesse kandideerida.”
iii
RIINA MÄGI
