Euroliidu “idavitriin” muutub järgmiseks aastaks tundmatuseni

Eestist valitud Europarlamendi saadikud Tunne Kelam, Kristiina Ojuland, Vilja Savisaar-Toomast ja Ivari Padar kinnitasid 22. novembril Tartu Ülikooli Narva kolledžis peetud konverentsil “Piirilinn Narva – ääremaa või Euroopa värav”, et Narva on nende Eesti omavalitsuste hulgas, kes viivad Euroopa fondide toetusel kõige aktiivsemalt ellu mitmesuguseid projekte.

Muu hulgas ütles Ivari Padar, et teel Ida-Virumaale vaatas ta läbi loetelu sajast suuremast Euroopa projektist ja avastas, et märkimisväärne osa neist on seotud Narvaga. See kinnitab tema hinnangul projekte kirjutavate ja neid ellu viivate inimeste professionaalsust.

Vähendamata europrojektide spetsialistide väärtust ja pidades silmas just Narva linnavara- ja majandusameti projektiosakonna töötajaid, märkis ta, et suurte projektide toetamisel on peamine põhjus, et need on praktiliselt kõik seotud Eesti piiri äärse ala ümberehitamisega. Tegemist on ju Euroopa Liidu idapiiriga  ja täiesti loogiline on, et euroametnike ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) meelest on olulisemad projektid need, mis seotud Euroliidu “idavitriini” kordategemisega. 

Tehtud!

Käesoleval aastal lõppes Narva sadama rekonstrueerimine. Seal ollakse nüüd valmis vastu võtma väikelaevu, sealhulgas ka selleks, et vedada neid spetsiaalse tehnika abil Narva teise, Kulgu sadamasse, mis paikneb veehoidlal. Sealt on võimalik mööda Narva jõge Peipsile välja jõuda.

Projekti üldmaksumus on 1 361 242 eurot, eurofondide toetus ulatub sellest 1 157 056 euroni.

Käesoleval sügisel lõpeb nn ülemise promenaadi ehitus. See on Narva bastionidel paiknev jõe kohal kõrguv jalakäijate jalutusala. Küllaltki ebaharilikest plaatidest laoti kõnniteed, restaureeriti ajaloolised piirded, paigaldati vanaaegse väljanägemisega laternad, metallvaasid võrratute lilledega. Need tööd läksid maksma 4,5 miljonit eurot. Ka sellest rahast tuli suurem osa Euroopast. Uuendati ka Victoria bastionil paiknev kuulus Narva pimeaed.

Kuid vaevalt oleksid need välised muutused rahuldanud Narva ajaloo tõelisi huvilisi, kui nendega poleks kaasnenud Narva bastioni kapitaalne restaureerimine, mis viimastel aastatel on hirmutava kiirusega lagunenud.

Lõkked aitasid

2011. aastal viis sihtasutus ProNarva läbi suure ürituse. Nimelt süütasid entusiastid 30. aprilli õhtul lõkked piki Narva bastionide ringi, lootes pälvida valitsuse tähelepanu, sest need unikaalsed ehitised võivad lähiajal päästmatult hävida.

Sündmus jäädvustati videolindile ja pildistati ka Tartu lennufirmast tellitud helikopteri pardalt. Narva bastionidel põlevate sadade lõkete pilte näitasid kõik Eesti telekanalid.

Ehk aitas just see ettevõtmine surnud punktist üle saada:  Euroliidu toel läbi viidava Vene-Eesti projekti raames alustati Narva sadama ja Ivangorodis paikneva Victoria bastioni restaureerimist. Sama rahvusvahelise piiriprojekti raames restaureeritakse Ivangorodi kindluses püssirohukelder ja  Venemaa poolsele kaldale rajatakse puhketsoon, mida nimetatakse samuti promenaadiks, kuigi see pole kuigi pikk.

Seda, et bastioni seinad enam ei lagune ega ohusta möödujaid ning välja kukkunud kivide asemele paigaldatakse uued, seintega sobivad kivid, sest käimas on restaureerimine, mitte ehitamine, peavad vana Narva austajad imeks. Nad ei uskunud varem, et keegi aitab Narva bastionid korda teha. Iseseisvalt poleks linn piiratud rahaliste võimaluste tõttu sellise keerulise ülesandega hakkama saanud. Nüüd võivad narvalased loota, et Victoria bastioniga taastamistööd ei lõpe. Praegu valmistatakse Narva linnavara- ja majandusameti projektiosakonnas ette veel Honori ja Gloria bastioni restaureerimist. Need taotlused esitatakse juba järgmiseks rahastusperioodiks, kui sobiv programm käivitub. Ilma Euroopa või riikliku toetuseta oleks kuulsate bastionide tulevik määramatu.

Bastionidest on suuremal või vähemal määral säilinud üheksa:  Gloria, Honor, Victoria, Pax, Triumph, Spes, Fortuna, Justitia ja Kristeval. Fama bastioni pole enam alles.

Bastionid ehitati omal ajal kahes järgus – 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul ning  17. sajandi lõpus viidi selle võimsa kaitserajatiste vööndi ehitus lõpule. 

Skandaalsed lõvid

Narva alumise promenaadi ehitus algas Euroopa abi toel (üldine eelarve 5 115 000 eurot) käesoleval aastal ja lõpeb järgmisel.  See on võib olla Narva ja eurofondide kogu ajaloo kõige efektsem projekt. Jõeäärne tee oli ka enne uuendamist narvalaste ja linna külaliste armastatuim jalutamispaik.

Nagu teada, ei säilinud teise maailmasõja eelse arhitektuuri mälestisi Narvas praktiliselt üldse. Alles on jäänud Kreenholmi manufaktuuri hoone, Kreenholmi haigla ja ka tööliste kasarmud. Need pakuvad huvi võrdlemisi kitsale asjatundjateringile. Kohalik rahvas eelistab enamasti imetleda klassikalist vaadet kahele kindlusele, neid lahutavale jõele ja bastionidele.

Kahtlemata muutub Narva jõe kallas pärast promenaadi rajamist eriti elavaks ja rahvarohkeks. Narva linnavara- ja majandusameti projektiosakonna juhataja Anne Veevo on kindel, et promenaadist saab üleriigilise ning ka üle-euroopalise tähtsusega ettevõtmine.

“Projekti kallal töötades tutvusime paljude Euroopa linnade promenaadidega. Meie promenaadist tuleb koht, kus tahaks pikalt viibida,” rääkis Veevo.

On väga oluline, et Narva promenaad hakkab ühendama Narva lossi, sadamat ja puhkeala Joaorus. Promenaadile rajatakse omapärased temaatilised objektid: Euroopa allee, Dahlbergi lava, Rootsi terrass lõviskulptuuridega ning vabaõhukohvik. Igal Narva promenaadi objektil on oma kindel suunitlus. Euroopa allee sillutisele paigaldatakse tähekujulised valgustid, millest igaüks sümboliseerib üht Euroopa Liidu liikmesriiki. Valgustitele lisatakse ka kuupäevad, millal üks või teine riik  liitu astus.

Lõviskulptuurid pole veel kohale jõudnud, aga juba on nad Narvas palju kära põhjustanud. Laura Linsi ja Roland Reemaa projekt “Lõvihüpe” näeb ette paigaldada kuus kuju, mis kujutavad graatsilise hüppe dünaamikat nagu kuus järjestikust filmikaadrit. Seejuures kujutab lõviderida ka atraktsiooni, sest  kujude otsas võib ronida ning nende peal istuda. Paljud narvalased pidasid projekti liiga avangardseks ja arusaamatuks, kahtluse alla seati nende ohutus.

“Lõvihüppe” teostuse konkurss kukkus paraku läbi, sest ei leidunud kedagi, kes tahtnuks ideed ellu viia.

Nüüd on Narva linnavõimud EASi nõusolekul otsustanud paigaldada Rootsi terrassile Jõhvi skulptori Aivar Simsoni  lõviderühma, mis loomingulisel konkursil teise koha sai. Lahtine on praegu ainult küsimus, kas Simson jõuab lõvid 2014. aasta juulikuuks valmis, sest siis tuleb objekt üle anda. Europrojektide puhul pole tähtaegade nihutamine kahjuks võimalik. 

Kriisiplaneerimine

i

Narva linna ainukese ranna Joaoru piirkonnas asuva puhketsooni heakorrastamine algas samuti käesoleval sügisel, kuigi mingil hetkel ilmnes tõsine risk, et selle projekti realiseerimiseks Euroopa Liidust lubatud raha ei saada. Projekt valmistati ette siis, kui Eesti ehitussektor oli kriisi põhjas. Ja nii juhtus, et ei leidunud firmat, kes oleks soovinud linna käsutuses oleva viie miljoni euro eest kõike plaanitut rajada. Projekt jagati EASi nõusolekul kaheks ja teise etapi tarvis on plaanis leida raha edaspidi. 

Konkursi tulemuse vaidlustas aga teisele kohale jäänud aktsiaselts Vant ning kui asi oleks läinud kohtusse, oleks vaidlus toonud kaasa tähtaegade ületamise. Nii oleks Euroopa rahast ilma jäädud. Siiski otsustas aktsiaseltsi Vant juhataja mitte asetada oma ärihuvisid linna huvidest kõrgemale ja andis võimaluse kolme firma konsortsiumile – osaühingule E& G, aktsiaseltsil Pärnu Ref ja osaühingule Nordicvent – ehitada Eesti kõige moodsam puhketsoon, mille keskel oleks rand. Tõsi, see rand oleks väga väike. Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis on Euroliidu “idavitriin” juba aasta pärast muutunud ja võimalus Narva jõe kaldal jalutada on aina meeldivam mitte ainult narvalaste ja välisturistide, vaid kogu Eesti elanikele.

i

ROMAN VIKULOV

blog comments powered by Disqus