Neljapäeval ja reedel kogunesid kuue Eesti linna Euroopa Liidu teavitajad suveseminarile, et kahel päeval arutleda teemadel „Kodanike Euroopa” ja „Online social media”.
Seminarist võtsid osa kõik euroteavitusega tegelevad infopunktid, samuti olid kohal Rahvusraamatukogu esindajad.
Euroinfopunktid asuvad lisaks Jõgevale veel viies linnas: Põlvas, Viljandis, Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas.
„Ega niisama omaette istuda ja oodata pole mõtet, oleme palju käinud asutustes ja koolides, et Euroopa kodanikele uusi võimalusi tutvustada,” ütles Jõgevamaa euroinfopunkti esindanud Vahur Kukk.
Euroinfopunkti tasub kodanikel aga kindlasti sisse astuda. Teavet jagatakse huvilistele väga erinevatel aladel, näiteks saab tutvuda võimalustega enesetäienduseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
Teema „Kodanike Euroopa” on Vahur Kuke sõnul aktuaalne ka seetõttu, et valimistel osalenute arv on Eestis ja kõikides Balti riikides võrreldes esimese korraga suurenenud.
„Kindlasti on meie valimisprotsent seotud inimeste teadlikkuse kasvuga. Kes solgib blankette, see lihtsalt ei mõista veel oma võimalusi,” nentis Kukk, kes ka ise kunagi euroeitajate hulka kuulus .
„Olen aru saanud, et vastupunnimine ei arenda minu elu,” tunnistas Kukk, lisades, et eestlastel on veel tublisti arengruumi, et mõista, kuidas eurorahasid õigesti kasutada. Kreeka ja Itaalia on sellest meist palju paremini aru saanud: need Euroopa Parlamendi valimistel väga kõrge osalusprotsendiga silma paistnud maad on eurorahadega palju üles ehitanud.
Euroteavitajate seminaril räägiti muu hulgas sellestki, kas eestlastel tuleks Euroopa Liiduga suhelda rohkem läbi kodanikeühenduste või aitab sellest, kui loota saadikute peale.
„Küsimuse võiks püstitada nii, et kas otstarbekam on riigipõhine või rahvuspõhine kodanike kaasamine. Samuti nii, et millised küsimused tuleb lahendada riigis ja millised Euroopa Liidus,” selgitas Kukk.
iii
JAANIKA KRESSA
