Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskuse värske uuringu kohaselt on 62 protsenti Eesti inimestest tänaseks euroga rohkem või vähem harjunud. Keskmisest paremini on kohanenud linnade, eriti Tallinna elanikud, kõrgema sissetulekuga inimesed ning mehed, kohanemisega on raskusi töötutel ja maainimestel.
Naised on ettevaatlikumad
Uuringuga ilmnevad selgelt kaks eripära. Mehed on kohanemisaltimad, naised aga ettevaatlikumad ja jälgivad rohkem hindu ning kulutusi.
Teiseks eristub selgelt ka see, et keskmisest vähem on kohanenud 30-49-aastased ja need, kelle pere sissetulek jääb vahemikku 767-894 eurot ehk 12 001 – 14 000 krooni. Usun, et just sellel elanikkonna rühmal on palju finantskohustusi ja sissetulek ei ole väga kõrge, seega peavad nad oma kulutusi teistest täpsemini jälgima ja rohkem hindades näpuga järge ajama.
Eurobaromeetri jaanuarikuise uuringu kohaselt on eestimaalastel eurohindadega harjumine siiski veidi keerulisem, kui see oli teistes viimati liitunud riikides Slovakkias, Maltal ja Küprosel. Ilmselt on see seotud üsna ebamugava kursiga – 16-ga jagamine ei ole enamiku inimeste jaoks kõige mugavam matemaatikaülesanne.
Euroga kohanemisele on teabekeskuse uuringu kohaselt enim kaasa aidanud hindade näitamine mõlemas vääringus korraga, mida pidas kasulikuks 65 protsenti vastanuist. Abi on olnud ka eurohindade ümberarvestamisest kroonidesse (49 protsenti) ja eurokalkulaatori või muu abivahendi kasutamisest (32 protsenti). Märkimisväärne on, et ilma abita kohanes eurohindadega enda hinnangul 23 protsenti inimestest.
86 protsenti arvutab hinnad kroonidesse ümber
i
Teabekeskuse uuringu kohaselt leiab kolmandik inimesi, et eurohinnad on alati korrektselt ja õiglaselt arvutatud, 39 protsenti leiab, et teinekord esineb ka eksimusi ning vaid 11 protsenti vastanuist andis selles osas Eesti ettevõtetele negatiivse hinnangu.
Kriitilisemalt on meelestatud nooremad kuni 29-aastased inimesed, kellest koguni 68 protsenti tõid välja, et hinnad ei ole alati korrektselt ja õiglaselt arvutatud. Siiski oli Eestis Eurobaromeetri uuringu kohaselt positiivse hinnangu andjaid pigem vähe – nii arvas kolmandik eestimaalastest, äsja liitunud riikides oli see näitaja 45-55 protsenti.
Väga suur osa elanikest tavatseb teabekeskuse uuringu kohaselt siiski eurohinnad kroonidesse ümber arvutada – nii toimib enamasti 86 protsenti vastanuist.
Ootuspäraselt arvestavad hinnad kroonidesse sagedamini ümber need inimesed, kes euroga veel kohanenud pole. Märkimisväärne on, et sagedamini arvutavad eurod kroonidesse ümber alla 50-aastased, vanemad inimesed teevad seda aga harva. Ka see võib olla seotud tööealiste kõrgema tarbimisvajadusega, suurema kohustustehulgaga ning vajadusega kulutusi pere eelarves täpsemalt silmas pidada. Ka võtab aega teadmise kujunemine ja orienteerumine, milline on kaupade hind uues vääringus.
Inimesed otsivad odavamaid kaupu
Meie uuring näitas, et 57 protsendil pole euro kasutuselevõtt nende endi hinnangul tarbimisharjumusi mõjutanud, 42 protsendi hinnangul on mõju aga olemas. 64 protsenti neist, kelle käitumist euroraha muutnud on, jälgib varasemast terasemalt hindu ja 57 protsenti on hakanud eelistama odavamaid kaupu. Ka muutis euro kasutuselevõtt pea kolmandikul poeskäimise harvemaks ning pani pooled neist, kes tunnistasid käitumise muutusi, ostulimiite järgima ja kulude üle arvestust pidama. Kaardiga maksmine sagenes varakamate inimeste seas, odavama kauba otsimine, kuluarvestuse pidamine ja limiidi seadmine puudutasid enam aga inimesi, kelle pere sissetulek on alla 766 euro ehk 12 000 krooni. Paljud vastanud pidasid metallrahaga arveldamist tülikaks ning alahindasid münte, ostes seetõttu kallimaid kaupu. Seda tendentsi tõestab ka Eurobaromeetri uuring, mille kohaselt eestimaalastel on teistest viimasel ajal liitunud riikide elanikest oluliselt keerukam euromüntidega kohaneda. Võrreldes Slovakkia, Küprose ja Maltaga, tundsid Eesti elanikud euromünte, samuti paberraha vahetult pärast rahavahetust kehvemini.
Probleeme rahavahetusega oli vähestel
i
Sarnaselt Sloveeniaga olid Eesti inimesed Eurobaromeetri uuringu alusel aga väga rahul rahavahetamise protsessiga, kus probleeme koges vaid neli protsenti eestimaalastest ja kolm protsenti sloveenidest. Maltal oli rahavahetamisel probleeme aga 13 protsendil ja Küprosel kaheksal protsendil elanikest. Probleemidena mainisid Eesti inimesed ära peamiselt järjekordi pankades ja ajutiselt mitte töötanud pangaautomaate.
Kokkuvõttes võib öelda, et rahavahetus on sujunud küllalt valutult. Lähikuudel saame näha, kas Eesti inimeste üks peamisi hirme – rahavahetusele järgnev kiirenenud inflatsioon – jääb püsima ja seda võib tõesti seostada euroga.
Uuring valmis Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskuse tellimusel koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudiga. Uuringu raames küsitleti ajavahemikul 01.-10. aprillini telefoni teel 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku, mis on Eesti elanike suhtes esinduslik arv. Eurobaromeetri arvamusuuring viidi läbi käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris.
i
PIRET SUITSU, Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja
