Võimalus moodustada osaühing ilma et peaks kohe tegema 40 000-kroonise kapitali sissemakse on kindlasti paljudele oma ettevõtte loomise peale mõelnud inimestele meeltmööda – sellise võimaluse Riigikogu töös olev äriseadustiku muudatus seaduseks saades pakub.
Pean oluliseks, et nende otsustega samal ajal tegeleme ka niisuguste sammudega, kuidas ettevõtlusega alustamist lihtsamaks muuta ja kuidas Eesti inimestes ettevõtlusaktiivsust kasvatada.
Ettevõtte asutamine osaühingu vormis ja kohe kapitali sissemakseid tegemata on üks väga oluline samm, et Eesti inimesed võiksid kiiremini ja valutumalt oma head ideed ettevõtluse vankri ette rakendada. Eurobaromeetri uuring ei näita meid selles osas just kõige paremas valguses: küsitluse järgi pole ligi pool Eesti elanikkonnast kunagi mõelnud ettevõtluse alustamisele ja vaid kaks protsenti meie inimestest nimetas oma põhiliseks elatusallikaks ettevõtluse omanikutulu.
Riik on loonud mitmeid võimalusi, mis peaksid ettevõtlusele uut tuult tiibadesse tooma ja nõnda majanduskeskkonda elavdama. Tunnustan justiitsministeeriumi selle konkreetse seaduseelnõu eest. Rein Langi juhitava ministeeriumi eestvõttel on rakendatud teisigi võimalusi, et ettevõtlusega lihtsamalt alustada saaks.
Näiteks on võimalik ettevõte registreerida interneti teel, toimib ettevõtjaportaal, majandusaasta aruannet on võimalik esitada interneti teel, äriregister on elektrooniline. Lisaks sellele, et ettevõtjaportaal võimaldab ID-kaardi abil tegutsedes olulist ajavõitu Eesti ettevõtjale, tunnustab meie ettevõtjaportaal ka Belgia, Portugali, Leedu ja Soome ID-kaarte ning võimaldab nende riikide ettevõtjatel Eestis paljusid äriga seotud toiminguid kärmelt ajada. Oleme siin Eestis asja-ajamise kiirusega üsna ära harjunud ja seepärast meenutan võrdluseks üht Eesti üliõpilaste eksperimenti Kreekas. Tudengid üritasid seal oma ettevõtet registreerida ja pidid selleks erinevatele paberitele koguma kümmekond allkirja. Selleks kulus üle 30 päeva ning lõpuks teatas “abivalmis” ametnik, et osa allkirju on ikka veel puudu ja mõned allkirjad on tegelikult mittevajalikud. Eestlased loobusid oma ettevõtte loomisest Kreekas.
Siiani on üheks komistuskiviks ettevõtte asutamisel olnud raha puudus osakapitali sissemakseks. See on probleemiks eriti praegu, tööpuuduse tingimustes.
Mõtleme korraks näiteks käsitöömeistritele. Neid tublisid inimesi on igas Eesti külas. Neil ei ole sageli esialgu 40 000 krooni, et osamakset teha. Ajapikku, kui äri edeneb, seda ka tehakse. Nii ei saa rahapuudus komistuskiviks taoliste võimalike ettevõtete loomisel.
Seadusemuudatus ei tähenda aga, et sissemakseta registreeritud osaühingus osanikud või osanik firma kohustuste eest ei vastuta. Kuigi osanikud ei maksa osakapitali kohe sisse, jäävad nad tegemata sissemakse ulatuses ettevõtte kohustuste eest isiklikult vastutavaks. Antud reegel on vajalik, et kaitsta ettevõtte võimalikke võlausaldajaid.
iii
URMAS KLAAS, Riigikogu majanduskomisjoni esimees
