Ettevõtluse näo määravad säravad isiksused

Riigile, omavalitsusele ja kogukonnale loob majandusliku aluspõhja ettevõtlus. Valdkonna edukäigust sõltuvad tulubaasid, töökohad, toodete ja teenuste kvaliteet. Ehkki tulemuse loomisel on sageli märkimisväärne osa kollektiividel, kujundavad ettevõtluse mainet suuresti seda eestvedavad säravad isiksused.


Erinevatel ajastutel on avalikus elus silma paistnud üksiküritajad või koos paari abilisega töötavad väikeettevõtjad. Jõgeva linnast tulevad esimesena meelde taasiseseisvunud Eesti algusaastatel alustanud lillepoe omanik Eve Lill, käsitööpoe pidaja Eha Alt, sepp Rene Puusepp, lihakaupmees Virve Peterson, lukumeister Alar Päären, puhketalu perenaine Liilia Mandri, vabakutseline fotograaf Johannes Haav ning mitmed teised.

Mitmel ettevõtjal on tarvis olla nii koristaja, sekretär, autojuht. Nende tööpäevad või oleks õigem öelda elulaadipäevad kestavad tihti üle kaheksa tunni, hõlmates ka laupäevi ja pühapäevi.

Puudus meesterätsepast

Mõnigi ettevõtlusvaldkond kipub ühel või teisel põhjusel väiksematest linnadest või vallakeskusest kaduma. Oskar Luts kirjutas kuulsaks Kiire rätsepmeistrist isa ja hiljem ka samas ametis Kiire enda koos õmblejannadest töökaaslaste Juuli ja Maaliga.

Tänaselt Jõgevamaalt on aga meesterätsepat lausa võimatu leida. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil tegutses Jõgeva linnas mõnigi advokaat. Pärast teeneka vandeadvokaadi Uno Paimetsa igavikuteele minekut 2011. aastal pole ühelgi juristil olnud motiivi, ambitsiooni ning julgust siin advokaadibürood avada.

Kohaliku ettevõtlusele kaasa aitamiseks ja selle hoidmiseks maapiirkondades on mitmeid võimalusi. Kuigi turumajanduses on määravaks teguriks konkurents, oleks auasi kaupa või teenust ennekõike osta kodukandist, tagada, et raha jääks kohalikule ettevõtjale. Sel moel rikastub ka suuresti kohaliku omavalitsuse tulubaas, mis omakorda annab võimaluse kohalikule võimule kvaliteetsemat avalikku teenust pakkuda.

Mitmed väikeettevõtjad tahavad ja oskavad oma firmas (näiteks kohvikutes) luua sõbraliku õhkkonna, naeratavatest töötajatest kandub positiivset energiat ka klientidele. Küllap on suuremas ettevõtluses seda mõneti raskem saavutada. Nii-öelda ketipoodides kohtab eriti õhtutundidel müüjaid ja kassapidajaid, kelle näost võib välja lugeda väsimust pikast tööpäevast. Mõneti saavad nende vaeva vähendada ja kaasinimeste järjekorras ootamisaega kiirendada ka ostjad. Näiteks siis, kui maksmiseks vajalik sularaha õigeaegselt välja otsitakse, mitte ei hakata seda lugema, kui maksmiseaeg juba käes.

Riigi ja omavalitsuste võimalused

Riik ja omavalitsus ei saa ettevõtlust otseselt toetada. Üleriigiliselt saaks ehk seda teha väikeettevõttele sõbralikuma maksupoliitika kaudu. Võib-olla tasuks ka mõelda, kas maaturismitalus peavad sanitaarnõuded olema sellised, mille kohta öeldakse „Vene seaduste täitmine Saksa täpsusega“. Riigikogu uude koosseisu valitavate erinevate erakondade esindajatel on, millele mõelda.

Omavalitsustelgi on variante ettevõtluse väärtustamiseks. Jõgeval on näiteks aastaid praktiseeritud uusaastaöö ilutulestiku toetanud ettevõtjate tänamist. Uut mõtteenergiat annavad ühised ümarlauad, kohtumised oma ala silmapaistvate inimestega, silmaringi avardavad väljasõidud. Mõistagi on siin tarvis ka ettevõtjate enda  algatust. Põltsamaa Ettevõtjate Liit eesotsas Andres Vääni ja Jõgeva valla ettevõtjate Liit Ain Viigi juhtimisel on korraldanud oma liikmetele koolitusreise erinevatesse maailma paikadesse.

Ka ettevõtluses kehtib tõde, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Ettevõtluse ajalugu saab jäädvustada mitmeti: näiteks tuntud tegijate nimesid jäädvustades. Tallinnas asuv legendaarne kohvik Kultas (sotsialismiajal Moskva) on oma nime saanud teise maailmasõja eelse Eesti nimeka majandus- ja muusikategelase Nikolai Kultase järgi. Toitlustus- ja majutusfirma Põltsamaal on omale nime saanud alevivanem Carl Schmidti järgi, kes jättis väärikaid jälgi ka paikkonna majanduselellu. Mitmes majandusharus suuri tegusid teinud (graniitkillustiku tootmine) põltsamaalast Endel Pajumäge peetakse meeles temale pühendatud malevõistlustega.

Küllap leidub kummarduse tegemiseks majandusajaloole võimalusi ka maakonna- ja vallakeskuses Jõgeval. Ettevõtja, värvimistöökoja omaniku ja esimese Jõgeva linnapea Johannes Võsu nime võiks jäädvustada kas temanimelise tänava või hoopis atraktiivse monumendiga. Jõgeva kaubahall võiks ehk kanda selle rajaja, Jõgeva rajooni Tarbijate Kooperatiivi ja Majandusühistu kauaaegse ja karismaatilise juhi Jaan Päeva nime.

Rahvuslik ettevõtlus on peagi 101. sünnipäeva tähistava Eesti Vabariigi asendamatu jõuallikas. Märgakem pühendunud tegijaid selles valdkonnas.

JAAN LUKAS, ajakirjanik

blog comments powered by Disqus