Elus otsime tihti vastust küsimusele, kuidas edasi? Kas see, mida oleme seni teinud, on olnud ainuõige? Neid küsimusi esitavad Valgamaa inimesed.
Maailm on muutumas, valikud ja väljakutsed on erinevad. Maakonna arenguks püüame Valgamaast hoolivate inimestega teha paljude valikute seast õigeid otsuseid õiges järjekorras. Eelmiste arengudokumentide analüüs ja jälgimine on oluline, halvustamine ei ole kindlasti abiks. Väljakutseks on konstruktiivsete ettepanekute tegemine. Dokumente võrrelda on lihtne, kuid esmalt tuleks selgeks teha nende olemus.
Ettevõtluse edendamine
Väliskeskkonna mõjud on olulised ja nendega tuleb arvestada, aga põhiosas otsustame oma piirkonna arengu üle ise. Maakonna arengustrateegiad sõlmitakse ühiskondliku kokkuleppe alusel. On väga vajalik, et regionaalsed ja kohalikud võimuorganid ning ettevõtted oleksid kodukandi arendamise planeerimisel partnerid. Vastasel juhul võib juhtuda, et plaani ei ole võimalik ellu viia, kuna see ei vasta kogukonna vajadustele ja ootustele.
Õige suuna määramiseks on vaja teada, kus hetkel oleme. Selleks tellis Valga maavalitsus maakonnaettevõtluse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada ettevõtjate hinnangud ettevõtluskeskkonnale. Samuti soovisime teada nende ootusi ärimaastiku arendamisel ja kaardistasime praegused kitsaskohad. On selge, et ilma tugeva ja konkurentsivõimelise ettevõtluseta ei suuda ükski maakond ega riik tagada jätkusuutlikku arengut ning oma inimeste heaolu. Seega on ettevõtluse edendamine täiendatava arengustrateegia võtmeküsimuseks.
Positiivsena saab välja tuua meie ettevõtjate ühtlase tegutsemise kõigis majandussektorites. Meil on olemas nii põllumajandus kui töötlev tööstus ja teenindus, seda peaasjalikult turismivaldkonnas.
Valgamaal on head eeldused saada hoolekande lipulaevaks Eestis. Seda mitte hooldatavate arvu suurendades, vaid eelkõige kompetentsilt, innovaatilisuselt ja teenuse kvaliteedilt. Hoolekandesektor, milles oleme juba praegu kõrge konkurentsivõimega, kuulub suurel määral ettevõtlusvaldkonda. Maakonna eripärasid arvestav nutikas spetsialiseerumine hoolekandes loob ettevõtluses juurde lisandväärtusi ning arvestataval hulgal töökohti.
Valgamaal ei ole domineerivat suurtööstust, mille võimalikud probleemid põhjustaksid töökohtade kadumist. Tõsi, töökohti on vähemaks jäänud raudteel ning endises külmvagunite depoos. Teised maakonna suuremad ettevõtted elasid erastamise järel kriisid üle ja jätkavad edukalt oma tegevust. Teisalt on selge, et töökohad on olemas pigem vähest lisandväärtust loovates sektorites. Sellest tingituna on maakonna keskmine palk Eestis viimaste hulgas. Madalat palgataset tunnistavad ka ettevõtjad ise. Uuringu käigus tunnistas koguni 40 protsenti ettevõtjatest, et ei suuda töötajatele piisavalt palka maksta.
Pigem positiivne
Ettevõtlusuuringu kohta on juba avaldatud arvamust, et see annab maakonna sellest tegevussektorist üsna trööstitu pildi. Tekkinud mulje on petlik ja tegelik olukord on pigem rõõmustav kui kurvastav. Miks ma nii arvan? Uuringus küsitleti 300 tegutsevat ettevõtet ja nendest valdav enamik ehk 80 protsenti on otsustanud oma tegevust laiendada või alustada uute tegevustega. Jah, viis protsenti ehk 15 ettevõtet 300st on plaaninud oma tegevuse mõnel praegusel tegevusalal lõpetada. Arvestades laienemisplaane tegevate vastanute hulka, võib järeldada, et ühegi ettevõtte täielikku sulgemist omanikel plaanis ei ole.
Valgamaa ettevõtluskeskkonda hindavad ettevõtjad positiivsena. 52 protsenti on täiesti või pigem rahul. Sellele vaatamata muresid on. Suuremate probleemidena toodi välja kvalifitseeritud tööjõu puudus ja ühistranspordi kehv korraldus. Ära märgiti omavalitsuste poolt pakutavate teenuste kvaliteet, tingimused ning ettevõtluse tugisüsteem.
Kui tööjõu puudus on üleüldine probleem kogu Eestis, siis ühistranspordi edendamisel on Valgamaal esimesed sammud tehtud. Juunist käivitus uus rongiliikluse graafik Valga –Tartu – Tallinna liinil. Septembrist täienes bussiliikluse graafik, mis parandab oluliselt ühistranspordi kättesaadavust. Ettevõtluse tugisüsteem on olemas tänu Valgamaa Arenguagentuurile. Teades arenguagentuuri aktiivset tegutsemist ettevõtluse vallas, siis pigem on probleem info halvas kättesaadavuses ja kontaktide nappuses. Meie omavalitsused on näoga ettevõtjate poole, püüdes oma haldusalas planeeringute ja ehituslubadega seotud probleemid kiiresti lahendada. Vahel tuleb ette erandeid, aga omavalitsused on ettevõtluse olemasolust eluliselt huvitatud.
Meeldiv on tõdeda, et ettevõtjatel on huvi Valgamaa arengus kaasa rääkida ja oluliseks peetakse koostööd kohaliku omavalitsusega. Valdkonnad, millega ettevõtjad maakonnas rahul on, kuuluvad kohaliku omavalitsuse mõjusfääri: lasteaia- ja koolikohtade olemasolu, energiaga varustatus ning turvalisus.
Kõige murelikumaks teeb uuringus leiduv lause: „Ettevõtlus, mis toetub suurel määral kohalikule, vähesele ja mitte väga ostujõulisele klientuurile, ei saa pikemas perspektiivis olla jätkusuutlik.” Siin on vihje meie ettevõtjate vähesele huvile ekspordi vastu. Küsitletutest vaid 20 protsenti turustab oma toodangut Eestist välja. 60 protsenti vastanutest realiseerib oma toodangu Valgamaal. Ainult 13 ettevõtet 300st on leidnud turu lõunanaabrite juures Lätis. Arvata võib, et küsitletute valimist on välja jäänud meie suuremad eksportivad ettevõtted, aga kõnekas märk siiski.
Kuidas edasi?
Teades ettevõtjate probleeme ja vajadusi, on avalikul sektoril võimalik arengule kaasa aidata. Ettevõtluse tugistruktuurid, mille hulka loen lisaks arenguagentuurile ka Valgamaa kutseõppekeskuse, maavalitsuse ja kohalikud omavalitsused, saavad aidata ettevõtete töötajate koolitamisel, samuti kontaktide leidmisel uutel sihtturgudel, ettevõtlustoetuste hankimisel ja arengustrateegiate koostamisel.
Pidades silmas Euroopa Liidu uut eelarveperioodi aastani 2020 ja sellel ajavahemikul jagatavaid toetusi, peame olema valmis teatud bürokraatiabarjääride ületamiseks. Seega ootame ettevõtjatelt tagasisidet ja ettepanekuid, milliseid tegevusi on vaja maakonna arengustrateegias kajastada. Struktuurifondide projektide jaoks on maakonna arengustrateegia oluline.
Kohalikud omavalitsused on oma sisendi esitanud. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi rahade eraldamine otsustatakse maakonna tasandil. Programmi peamine eesmärk on ettevõtluse edendamine ja töökohtade loomine. Eeldame kokkulepet meie kolme piirkonna – Valga, Tõrva ja Otepää – vahel. Tunnustan meie omavalitsusi, tundub, et selles vallas oleme kokkuleppele jõudmas.
Oluline osa piirkondade konkurentsivõime investeeringutest on planeeritud elukeskkonna ja ettevõtluse taristu parendamiseks. Näiteks Valga ja Tõrva soovivad muuta atraktiivsemaks linnasüdamed. Aga see on vaid üks meede, võimalusi Euroopa abiraha kaasamiseks tuleb mitmeid. Seetõttu on vajalikud ka valdkondlikud arengukavad: “Valga maakonna noorsootöö arengustrateegia 2009–2020”, “Valgamaa terviseprofiil ja terviseedenduse tegevuskava” ja “Kagu-Eesti tegevuskava”. Ja seda mitte ainult Valgamaal ja Eestis, vaid kogu Euroopas, sest toetusprogrammid keskenduvad kas teatud programmilistele eesmärkidele või konkreetsetele geograafilistele piirkondadele.
Ainult koostöös on võimalik euroraha Valgamaale tuua. Lisaraha on kahtlemata väga oluline, aga arengustrateegia täiendamine annab võimaluse koos läbi arutada vajadused ja soovid, et maakonna elu edendada. Me oleme koostöös teiega valmis enda peale võtma palju suuremat vastutust paikkonna arengu eest, kui seadus seda ette näeb. Selleks on vaja värskeid ideid ja uusi mõtteid.
i
MARGUS LEPIK, Valga maavanem
