Eelmisel nädalal korraldas Põltsamaa vald kohapeal tegutsevatele ettevõtjatele teabepäeva. Seekord kogunesid Põltsamaa valla ettevõtjad Kamari seltsimajja et kuulata, mida on neile öelda Töötukassa Jõgevamaa osakonna, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ning Jõgevamaa Koostöökoja esindajatel.
Enne päevakava juurde asumist andis Põltsamaa vallavolikogu esimees ja Kamari Haridusseltsi juhatuse liige Liia Lust ettevõtjatele lühiülevaate haridusseltsi tegevusest ja sellest, kuidas Kamari küla endale kauni ja ruumika seltsimaja sai.
Esmalt astus ettevõtjate ette Anu Kaste Maksu- ja Tolliametist. Ta rääkis maksude maksmisega seotud probleemidest. Anu Kaste sõnul on küsitluste põhjal selgunud, et ainult 22 protsenti inimestest saab aru maksude maksmise tähtsusest ja mõistab, et seda tuleb kindlasti teha. Veidi üle poole küsitletutest ehk 53 protsenti maksab makse ainult põhjusel, et maksmatajätmine tooks kaasa karistuse. Neid, kes ei osanud maksude maksmise kohta üldse midagi öelda, oli 15 protsenti, ja ainult 10 protsenti küsitletutest tõid välja põhjusi, miks maksud vajalikud on.
Ettevõtjad huvituvad tööpraktikast ja palgatoetusest
Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste sõnul huvitavad ettevõtjaid töötukassa pakutavatest teenustest peamiselt tööpraktika ja palgatoetuse võimalused. Töötukassa suhtlemine tööandjaga saab alguse sellest, kui tööandja esitab neile taotluse töötaja leidmiseks vabale töökohale. Liina Võsaste lausus, et isegi olukorras, kus töötus on piltlikult öeldes laes, ei leita ometi igale töökohale sobivat kandidaati. Just möödunud teisipäeval, mil Kamaris teabepäeva peeti, oli taoline juhus, kuigi töö ei eeldanud väga spetsiifilisi oskusi ning teadmisi.
Tööpraktika tähendab, et tööandja saab võimaluse õpetada oma ettevõttes välja endale sobiv inimene. Tööpraktika maksimaalseks kestvuseks on neli kuud ja täiskasvanule kehtib täistööaeg nagu teistelegi töötajatele.
Töötukassa kaudu tööpraktikale suunatud inimesele määratakse tööandja poolt juhendaja ja selle töö eest on ette nähtud tasu. Esimesel kuul makstakse juhendamistasu 100 protsendi ulatuses, teisel kuul 75 protsendi ulatuses, kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti kehtivast töötasu alammäärast. Juhendamistasu kantakse tööandja pangakontole ja selle raha kasutamise üle otsustab tööandja. Juhendaja võib juhendamistasu täies mahus endale saada, ent tööandja võib selle raha eest soetada ka näiteks tööks vajalikke vahendeid.
Tööpraktikale suunatud töötule makstakse stipendiumi 60 krooni päevas ja tal on võimalik taotleda ka sõidutoetust. Tööpraktika tegemiseks sõlmitakse tööandjaga vastav leping. Selle inimese hilisem töölevõtmine ei ole tööandjale kohustuslik.
Liina Võsaste lausus, et tööandjad on tööpraktika võimalust väga intensiivselt kasutanud. Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhi sõnul on väga oluline teada, et kõigile töötutele, olenemata nende töötuna arvel olemise ajast, kehtib ravikindlustus.
Väga aktiivselt on tööandjad kasutanud ka palgatoetust. Palgatoetust saab taotleda tööle võetud inimesele, kes on töötuna arvel olnud vähemalt kuus kuud. Kui töötu võetakse ametisse tähtajatu töölepinguga, makstakse talle palgatoetust kuni kuus kuud, tähtajalise lepinguga tööle võetud inimesele peab kehtima tööleping vähemalt kuus kuud ja palgatoetust makstakse tähtajalise lepinguga inimesele poole tähtajalise lepingu ulatuses. Palgatoetust makstakse 50 protsenti töötaja töötasust, ent mitte rohkem kehtiva töötasu alammäärast. Palgatoetus kantakse tööandja pangaarvele üks kord kuus tööandja esitatud palgatõendi alusel.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Katrin Rajamäe andis ettevõtjatele ülevaate keskuse poolsetest toetustest ettevõtte arendamisel. Tema jutust selgus, et põllumajandusettevõtjatel pole mõtet toetuste saamiseks selle keskuse poole pöörduda. Eestis vahendavad põllumajandustoetusi
Enamik arendus- ja ettevõtluskeskuse poolt pakutavatest toetustest on mõeldud töötajate koolitamiseks ja ekspordi suurendamiseks. Katrin Rajamäe ja ettevõtluskonsultant Enn Valgus soovitasid toetustest huvitatutel nõu ja abi saamiseks julgesti arendus- ja ettevõtluskeskuse konsultantide poole pöörduda.
Koostöökoda vahendab Leader-programmi
Jõgevamaa Koostöökojast andis ülevaate maakonna koostöökoja tegevjuht Aive Tamm. Jõgevamaa Koostöökoda vahendab Leader-meetme summasid maaelu arendamiseks. Kõnealuse meetme prioriteediks on maapiirkondade arendamine. Leader-programmi puhul on oluline koostöö kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja mittetulundusühingute vahel. Jõgevamaa Koostöökoda on maakonna oma tegevusrühmadena kolmeks jaganud. Nii tegutseb maakonnas Põltsamaa piirkond, Vooremaa piirkond ja Peipsi piirkond.
Teabepäeval osales umbes viisteist valla ettevõtjat, mis on Põltsamaa vallas tegutsevate ettevõtete üldarvu silmas pidades tagasihoidlik. Võib-olla polnud kõik teemad maapiirkondi esindanud ettevõtjate jaoks piisavalt atraktiivsed. Kuid ilmselt tasub teabepäevi edaspidigi korraldada, sest üht-teist õpetlikku ettevõtjad sealt kindlasti teada said.
iii
TOOMAS REINPÕLD
