“Raudteega avanevaid võimalusi tuleb edasi arendada,? kommenteeris AS Eesti Viljasalve nõukogu esimees Tõnis Leetjõe. Suure viljavarguseskandaaliga paljudele tuntuks saanud riigiettevõte on pärast erakätesse müümist saanud tänaseks kindlalt jalad alla ning areneb jõudsalt. Ka numbrite keeles väljendatuna on ettevõtte käibe ja kasuminumbrid tublisti suurenenud.
Edukus tänu klientidele
Leetjõe sõnul ollakse ettevõttes edukuse eest tänu võlgu eelkõige klientidele, kes neid on usaldanud ja oma partneriks valinud, aga tänu ka tublidele töötajatele Jõgeval ja tegevjuht Kristo Kirsipuule.
Leetjõe tunnistas, et tema muljed kohtumisest Aivar Kokaga on igati positiivsed, kuid et see oli Viljasalve juhi esimene kohtumine Jõgeva maavanemaga, kujunes kohtumisest pigem omavaheline tutvumine, mitte sisuline probleemide arutelu.
“Maavanem tutvustas oma nägemust Jõgevamaa arengutest, tehtud ja veel teostusfaasis olevatest ideedest. Teemadena puudutati Jõgevale planeeritava tehnopargi ideed, sellega kaasnevaid võimalusi ja perspektiive olemasolevatele ettevõtetele ning uusi potentsiaalseid võimalusi alustajatele. EL fondidega seotud potentsiaalsed ettevõtluse rahastamisvõimalused jäävad tõenäoliselt tegelikele abivajajatele suures osas kättesaamatuiks, sest paraku jagatakse pirukas sageli ikka sellele lähemal olijate või otsustajate vahel,? märkis Leetjõe.
Viljasalve nõukogu esimehe kinnitusel saavad aga just kohalikud omavalitsused palju ära teha ettevõtjatele tingimuste loomiseks ja selles võib Jõgeva maavanem Tõnis Leetjõe sõnul paljudele eeskujuks olla.
Laienemine on loomulik
“Nagu maavanem ise tabavalt ütles, pole tarvis anda kellelegi kala kätte, vaid tuleb anda õng, vajadusel ka uss otsa panna. Kala peab igaüks ikka ise välja tõmbama. Kui ka seda ei suudeta või ei taheta, siis ei saa keegi aidata,? rääkis Leetjõe.
Kokkuvõttena jäi sellelt kohtumiselt kõlama, et kes tahab midagi ära teha, see teeb, ja kes tahab hädaldada, see hädaldagu edasi.
Oma ettevõtte laiendamine Jõgeval on Viljasalve omanikele loomulik töö jätk selle ostule kaks aastat tagasi. Äsja algatati detailplaneering ca 4,3 hektarisel alal, kuhu ehitatakse välja uus ladudekompleks lisaks olemasolevale.
Suuremate kordaminekutena tõi Leetjõe välja teravilja kokkuostu alustamise eesti põllumeestelt ja läbimurde rahvusvahelisse viljakaubitsejate seltskonda, tarnides Euroopa turule teravilja Venemaalt ja Kasahstanist.
Leetõje märkis, et ettevõtjad ootavad poliitikutelt seda, et taastataks olukord, kus raudteed mööda saaks jälle normaalselt Venemaalt Eestisse kaupa vedada, riigiteenistujatelt aga mõistmist, et nemad on rahva teenistuses, mitte vastupidi.
Jäätmeid tekib endiselt
Eesti Metall OÜ Jõgeva osakonna juhataja Veiko Allingu hinnangul oli kohtumine maavanemaga kasulik ja meeldiv, sest püüti välja selgitada ühiseid, maakonna ettevõtluse arengut puudutavaid küsimusi.
Allingu arvates on uue tehnopargi loomine Jõgevamaa elanikele ja ettevõtetele positiivne ja teretulnud, kuna see annab võimaluse luua uusi töökohti ja ehk laieneb seega ka Eesti Metall OÜ ja Eesti Vanapaber OÜ koostööpartnerite ring.
“Kuna Eesti Metall OÜ laiendab oma tegevust vanapaberi ja ka muude jäätmete valdkonda, siis sai räägitud ka jäätmekäitluse teemadel,? ütles Allingu.
Eesti Vanapaber OÜ ostab Jõgeva linnas nii vanapaberit kui pappi. Lähitulevikus plaanitakse ka pakkuda oma klientidele ja koostööpartneritele kogumiskonteinereid.
“Kuigi majanduses on tunda jahenemist, tekib jäätmeid endiselt ja siiani ei ole meie suuri muutusi veel tajunud,? kinnitas Allingu.
Majandusnäitaja “kell” kolmel
OÜ Moreen juhataja Juss Maurer ütles Vooremaale, et kohtumisel maavanemaga oli juttu Jõgevamaale loodetavasti tulevatest investeeringutest lähiajal.
“Teeb rõõmu see, et elu on siin viimastel aastatel käima läinud paljuski maavanema eestvedamisel. Saame meiegi ju oma firmaga panustada just teede ja platside ehitusse. Oma ettevõtte laienemist lähiajal ei julge küll prognoosida, sest tundub, et eesti majandusnäitaja kell on alles kusagil kahe või kolme peal ning kuue peale jõudmiseks läheb veel aega,? rääkis Maurer.
Moreenis tehakse aga jõupingutusi, et avada paekivikarjäär, mis peaks tööde sesoonsust suveperioodilt rohkem talve peale hajutama.
Maurer tunnistas, et sellist head aastat, nagu oli 2007, ei julgegi niipea oodata. “Oma osa on kindlasti ka meie maakonda rajatud Puurmani liiklussõlmel, kuhu tarnisime rohkesti materjale. Tööjõuga meil probleeme pole. Kaadri voolavus on väga väike. Häid mehi on ka uksele koputamas,? rääkis Juss Maurer.
Maavanem Aivar Koka hinnangul oli see, mis ta kõigis kolmes ettevõttes nägi ja kuulis, väga positiivne. “Kõik kolm Jõgevamaa ettevõtet, nii Viljasalv, Metall kui Moreen, olid rahul oma eelmise aasta töötulemustega, mis olid head nii moraalses kui rahalises mõttes. Kõik kolm näevad ka võimalusi oma tegevust tulevikus Jõgevamaal veelgi laiendada,? ütles Kokk. Maavanem tõdes, et sai kinnitust ka Painküla tööstuspargi rajamise vajalikkusele. “Kuulda, et seda oodatakse, tekitas positiivse tunde: me polegi siis ju valel teel.?
JAANIKA KRESSA
