Ettevõtja ja kultuuriedendaja Veronika Kookmaa nägi koroonaviiruse jõudmist Eestisse varakult ette. Praegu töötab ta Kasepää maakodus oma kodukontoris. Tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks kasutab erudeeritud ja võluv daam karulauku ning teisigi rahvameditsiinist tuntud taimi ja segusid.
Facebookist võib lugeda, et töötate praegu oma Kasepää maakodus kodukontoris. Mida see muudatus teie kui ettevõtja jaoks tähendab?
Pärast seda, kui koolid otsustati sulgeda, kolisime kohe maale. Põhjusel, et minu ettevõtmine on seotud paljude välisriikidega ja sealsete inimestega igapäevaselt suheldes, sai ammu selgeks, et kui viirus siia jõuab, muutub elu täielikult. Seega valmistusin olukorraks ette (toiduvarud, tarbekaubad) juba veebruaris. Paljud minu tuttavad naersid mind siis lausa välja.
Esimesed ohumärgid tulid Hiinast, kust tarnitava pakendiga tekkisid raskused. Kui kogu elu seal seisma jäi, olime kursis, mida see tähendab.
Järgmine suur „pauk“ sai alguse Itaaliast, kuhu me müüme oma toodangust peaaegu 60 protsenti. Meie koostööpartnerid räägivad siiani, et asjasse tõsiselt suhtuksime ja annaksime endast kõik, et vältida viiruse kiiret levikut, ja isoleeruda. See info, mida olime kuulnud alates jaanuarist, on kahjuks praegu reaalsus. Meie ettevõte kehtestas reeglid kohe eriolukorra kehtestamise järel, lõpetasime töötamise ühes ruumis, saatsime inimesed kodukontorisse. Ka mina olen töö Kasepää maakodusse kolinud ning oma kolme poja ja abikaasaga isolatsioonis. Käime poes üksnes söögikraami ostmas, sedagi nii harva kui võimalik.
Kodus töötamises pole midagi uut?
Ei, kodukontoris töötamine pole minu jaoks uus asi, kuid teha seda õppivate laste ja nende juhendamise kõrvalt, olles samal ajal meisterkokk, on see seni kogetust kindlasti erinev. Esimene distantsõppe nädal tundus päris keeruline, vahepeal tekkis totaalne kaos eri õpikeskkondade ja sinna sisselogimiste, kasutajate tegemise ja seal orienteerumise tõttu.
Teisel nädalal on lapsed harjunud ja õppetöö läheb libedamalt. Distantsõpe pole sellises olukorras üldse paha. Kuna Eestis on võimekus sellist õpet suures mahus korraldada olemas, oleks võinud iga kool seda juba ammu kasvõi korra kuus rakendada. Leian, et paljudele õpilastele on digiõppimine sobilik, kuna aitab paremini keskenduda ja võtta ise vastutus.
Tulevikuperspektiivis hakkab hariduse andmine võib-olla tänu praegu kogetule muutuma. Äkki hakkab meie faktiteadmistel põhinev õpe muutuma lõpuks otsivaks, analüüsivaks ja põnevusel põhinevaks õppeks. Elu ongi pidevõpe ja meie tehnoloogia toetab seda täiel määral.
Olete alati kasutanud ja propageerinud rahvameditsiinist pärit rohtusid. Kas nüüd koroonaviiruse ohu ajal tarvitate neid sagedamini kui tavaliselt?
Olen alati kasutanud ja propageerinud rahvameditsiinist pärit rohtusid, meie vanavanemate tarkusi. Peipsi kandis on väga palju selliseid taimi kasutatud. Ma tarvitan alati hooajalisi saadusi, mida kuivatan või konserveerin. Lemmikud on karulauk, naat, võilill, nurmenukk, kuusevõrsed, Kalganovka (tedremaranajuure tinktuur), ivanchai (põdrakanepi tee), sigur, teeseenejook jne. Praegusel ajal kasutan neid kindlasti rohkem kui kunagi varem.
Karulauku kutsutakse ka metsikuks küüslauguks. Millised tervist tugevdavad omadused sellel taimel on? Kuivõrd see tegelikult küüslauguga sarnaneb?
Karulauk on praegu päästerõngas, mis esimesena maapõuest nina välja pistab. Karulauk sisaldab väävliühendeid, mis on puhastava toimega soolestikule, annab vitamiine ja klorofülli. Karulaugus on väga palju C-vitamiini. Kui võrrelda seda näiteks sidruniga, siis karulaugus on seda lausa 15 korda rohkem. Karulauk on algaval kevadel esimene vitamiinipomm, mis aitab kindlasti viirustega võidelda ja tugevdab immuunsüsteemi.
Millal on õige aeg karulauku varuda?
Karulaugu õige varumine on praegu, kui taim pistab välja oma esimesed lehed. Karulauku saab korjata kuni õitsemiseni.
Milliseid toite karulaugust lisaks pestole teha saab?
Karulaugust saab teha suppi, võiet, segada seda juurde kodujuustule, ahjukartulitele jne.
Millised ravimtaimed veel kuuluvad praegu teie igapäevamenüüsse?
Kindlasti ivanchai, Kalganovka, sigur, kummel.
Miks tasuks juua vahtra- ja kasemahla?
Vahtra- ja kasemahl on väga puhtad ning toitainetest tulvil, selles on väga palju kasulikke aineid – mineraale, vitamiine, valke, taimseid hormoone, ensüüme ja aminohappeid. Põhjamaa inimesele on see, kui elueliksiir! Vahtramahla saab veidi enne kui kasemahla, kuid õhutemperatuur peaks olema umbes viie kraadi juures. Nüüd ongi õige aeg käes.
Kuivõrd võib Peipsi kandist praegu värsket kala saada?
Praegu saab siitkandist kindlasti haugi, latikat ja ahvenat. Värske kala on parim söök, millest linnas võib vaid unistada.
Kuidas koguda haugimarja ja mida see tervisele head teeb?
Haugimari sisaldab palju valku ja vähe rasva. Palju kaaliumi ja joodi, E-vitamiini, seleeni, B-grupi vitamiini B-12. Haugimari pigistatakse kala seest välja, valatakse paar korda keeva veega üle ja soolatakse.
Varsti algab vist kevadine seeneaeg. Milliseid kevadseeni soovitate korjata?
Kevadised lemmikud on mürklid ja kurrelid. Kogritsad on ka tulekul, kuid nendega tuleb ettevaatlik olla ja valmistada õpetuse järgi, kuna muidu on nad väga mürgised. Seepärast mina neid ei korja.
Milliseid tervislikke eluviise praegusel viiruseohtlikul ajal veel harrastate?
Tähtis on värske õhk, korralik ehe toit ja vähem magusat. Praegusel juhul väldin ka kõiksugu kontakte teiste inimestega.
JAAN LUKAS
