Jõgeva alevikus avati juunis Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) värskelt renoveeritud ja sisustatud laborihoone. Selles varem töötanud taimekaitse osakond sai oma ruumid korda, geenipank sai oma käsutusse rohkem ruumi, ning remondi käigus loodi koht ka Sakust Jõgeva lähedale kolinud taimebiotehnoloogia osakonnale.
Taimebiotehnoloogia osakond, mis kolis Jõgeva alevikku Sakust, tegeleb kartulisortide ja aiakultuuride (ploom, maguskirss, hapukirss, pirn, maasikas, vaarikas) varukollektsiooni säilitamisega viirusvaba ja sordiehtsa koekultuuride kollektsioonina ehk teisisõnu sortide säilitamisega katseklaasides.
Lisaks sellele tehakse geeniuuringuid koekultuuridele ja sordiaretuses uutele aretistele, mikropaljundatakse kartuli meristeemtaimi seemnekartuli tootmiseks ja teadusuuringuteks ning tervendatakse termoteraapiat rakendades kartulisorte viirushaigustest.
Taime koekultuuri viimiseks lõigatakse meristeemi (algkoe) lõik ning pannakse steriilsele toitesegule kasvama. Seejärel hoitakse taimi katseklaasis elus aastaid, tõstes taimetüki vajadusel uuele toitesegule. Taimebiotehnoloogia osakonna juhataja, vanemteadur Kristiina Laanemetsa sõnul koliti Jõgevale kogu Viive Rosenbergi koekultuuride kollektsioon.
Koekultuuride uurimine nüüd Jõgeva alevikus
„Jutud, et keegi Eestis ei tegele enam aiakultuuride koekultuuride uurimisega pole õiged,“ ütles Kristiina Laanemets alustuseks, näidates taimede kasvuruumi, kus kasvavad katseklaasides sajad pisikesed taimejupid.
„Need on taimede kasvatamise riiulid, millel on sobiva suurusega alused, kuhu saab panna taimedega katseklaase nii, et valgus jõuab kõigi taimedeni. See varustus on Sakust kaasa toodud. Nii on seda tööd tehtud aastakümneid.
Uued on õige temperatuuri ja niiskusega ruumid. Nii kasvuruum kui ka külm ruum, kus on taimedel jahedam, siis nad kasvavad aeglasemalt,“ rääkis Laanemets
„Teame, et kogu me süsteem töötab ilusti, sest oleme saanud neis ruumides töötamiseks kõik detailid läbi mõelda. Eraldi ruum on välja töötatud, et saaksime võimalikult efektiivselt teha valmis toitesegud aiakultuuride ja kartulite kasvatamiseks. Meil on labori nõudepesumasin, pH-meeter, kaal, kemikaalid, dosaator, et oleks võimalik teha need toitesegud valmis ja klaasidesse doseerida. On autoklaav, et toitesegud ja töövahendid steriliseerida.
Ka eraldi ruum selleks, et taimi laminaarkappide steriilsetes tingimustes lõigata saaks,“ selgitas taimebioloogia osakonna juhataja.
Seemnekartulite algmaterjal
„Kartulitega on niisugune lugu, et kui kartulit kasvatada põllul, tulevad neile kallale lehetäid, kes toovad endaga kaasa kartuliviirused. Järgmisel aastal põllule samu mugulaid pannes on need juba viirustega nakatunud,“ rääkis Laanemets.
Viirustest vabanemiseks tehakse kartulitele soojusravi. Taimi kasvatatakse kõrge temperatuuri juures (38 °C), seejärel lõigatakse temast uus meristeemitükk ja pannakse koekultuuri. Kui seda õigesti teha ja õigel hetkel küllalt väike meristeem kasvama panna, siis sellel ei ole veel viirust. Taim jõuab pisut viirusest ette kasvada, ja kuum pärsib natuke viiruse kasvu. Kui taim saab viirustest tervendatud, on võimalik viirusvaba kartulisorti katseklaasis säilitada aastakümneid ja sealt igal aastal kasvatada uus seemnekartuli algmaterjal.
„Meie juurest tulebki kõigi Eesti sortide seemnekartulite algmaterjal. Seemnekartuli kasvatus saab alguse meristeemtaimedest. Võetakse viirusevaba meristeemkartul, paljundatakse, kasvatatakse kasvuhoones väikesed minimugulad alla ja põllul läheb veel mitu põlvkonda kuni neist saab korralik seemnekartul, mida müüa.
Kõige tähtsam, et seemnel ei oleks nakkust ja seda ka kontrollitakse. Kui on terved taimed, saab neid sertifitseeritud seemnekartulina müüa. See on põhjus, miks tasub kartulite kasvatamisel eelistada just sertifitseeritud seemnekartulit,“ rääkis Kristiina Laanemets.
„Meie osakond, mis varem tegeles ainult koekultuuridega, on laiendanud oma tegevust ja tegeleb nüüd ka geneetikaga. Kõigepealt kasutasime geneetikat, et eristada kartulisorte, sest nad näevad katseklaasis täpselt ühesugused välja, ja lisaks uurime geneetiliselt aretiste haiguskindlust väga erinevatel liikidel kartulist odrani, et aidata aretada haiguskindlamaid sorte,“ lisas Laanemets.
ANDRA KIRNA
