Tervis on meie kalleim vara. Ütleb ka Armeenia vanasõna: „Andku jumal tervist, ülejäänu ostame!” Tehniliselt on kõik väga lihtne ja kulu justkui ei ole – piisab, kui minna õue ja hakata mingis suunas liikuma. Küll tervis paraneb. Kui raskeks see ettevõtmine kujuneb, teab iga ülekaaluline rääkida. Küsige ainult.
Hoomata võib kahte äärmust. Ühed, kelle jaoks on vaja suurematesse haiglatesse soetada vastupidavamaid operatsioonilaudu. Viimastel andmetel jäävat 150 kilose kandevõimega lauad napiks ja juurde hangitakse kuni 350 kilo kandvad lauad. Teisalt jälle on peavaluks kõrgetele tulemustele orienteeritud rahvasportlased, kes toonust tõstvate jookidega oma tervise ohtu seavad.
Terviseedendamine peaks jääma selle kahe pooluse vahele. Peaks kutsuma mõõdukale ja tervislikule sportimisele. Teisisõnu liikumisele, et saada hakkama eluks vajaliku füüsilise koormusega. Hakkama võiks saada mitte just otseselt oma abikaasa kandmisega, küll aga võiks jaguda jõudu, et pesu kuivama panna või kodus mööblit liigutada.
Ka autorehve võiks jõuda hädaolukorras vahetada. Need, kes tõsist tööd teevad, peaks treeninguga tegelema regulaarselt. Sellised töid, kus jõudu vaja, tuleb aina juurde. Mõelgem kasvõigi hooldekodu tööle, kus on vaja kliente pesta ja kasida, pöörata ja veel igasugu olulisi toiminguid teha. Tervise dendamine algab meist endist ja seda rõhutab meile oma elu, tegevuse ja sõnadega tänases lehes Kristian Vaarpuu, aasta terviseedendaja tiitli kandja.
