Möödunud aastal sai Eestis tulekahjus kannatada või hävis ligi 1000 kodu, tulekahjudes sai surma 54 inimest, neist 45 hukkus kodus. Peamisteks tulekahjude tekkepõhjusteks olid hooletus lahtise tulega, hooldamata küttesüsteem või selle vale kasutamine, rikked elektrisüsteemis või -seadmetes ja suitsetamine. Lõuna päästekeskuse päästjad ja Lõuna-Eesti vabatahtlikud päästjad nõustavad elanikke nende kodudes, et nii seal tuleohutust parandada.
Eelmisel aastal käisid päästjad tuleõnnetuste ennetamiseks nõu andmas enam kui 2400 Lõuna-Eesti kodus. Elanike tuleohutusnõustamine päästekomando väljasõidupiirkonnas oli päästjate jaoks uus asi. Õigete kodudeni jõudmiseks tehti koostööd kohaliku omavalitsusega, kus omakandi inimesi kõige paremini tuntakse. Nõustamisi alustati peredest, kellel raskusi toimetulekuga ning ohutusinfo saamine raskem.
Kodus me ohte ei märka
Sageli ei märgata oma tuleohtlikke käitumisharjumusi, mis suurendavad õnnetusteriske. Igapäevaselt ei pruugi me märgata, kuidas laguneb kütteseade, kuhu või kuidas ladustame puud ja prügi, kas suitsuandur on õigesti paigaldatud, kuhu oma suitsukoni kustutame või missuguses olukorras on meie elektrijuhtmed ning -seadmed. Päästja kui kodutuleohutuse nõustaja ning oma ala spetsialist aitab kõrvaltvaataja pilguga ohud üles leida ning pakub nende kõrvaldamiseks lahendusi.
Raha projektidest
Paraku on kodukülastuste ja nõustamisega tegelevad päästjad mõnikord sunnitud möönma, et tuleohtu kodus on keeruline vähendada, kuna kütteseadme remont või elektrisüsteemi parandamine on pererahvale liiga kallis. Võrumaalt Rõugest sai alguse toimetulekuraskustes elanike kütteseadmete projektipõhine parandamine. Selleks panid päästeamet, omavalitsus ning mittetulundusühing seljad kokku. Üldjuhul kirjutas mittetulundusühing raha saamiseks projekti, elaniku omarahastuse osa andis omavalitsus ja projekti teostamiseks eraldas raha päästeamet. Lisaks Rõugele läks selline tegevus eelmisel aastal käima ka Valga maakonnas Otepää vallas, kus projektipõhiselt parandati kümned lagunenud ja ohtlikud kütteseadmed.
Kokkuvõte 2014. aasta tuleohutusnõustamistest
Peab tunnistama, et meie kodudes on ohukohti päris palju. 540 külastatud kodudest suitsetati eluruumides ning ligi pooltes nendest kodudest puudus ka tulekahjust varakult teada andev suitsuandur või oli anduri patarei tühi. Suitsuanduri puudumise, tühja patareiga või sootuks ilma patareita anduri leidsid päästjad kokku 913 kodust 2400 külastatu hulgas. Tuleohtlike vanade elektrijuhtmetega või -seadmetega kodusid oli päästjate hinnangul üle 320. 173 kodus oli kütteseadme kasutamisviis tuleohtlik või olid küttesüsteemi osad katkised ning hooldamata.
Nõustamine jätkub
Sel aastal viivad kodude nõustamisi läbi nii kutselised kui vabatahtlikud päästjad. Kontrollitakse suitsuanduri olemasolu, vaadatakse, milline on suitsuanduri parim koht eluruumides ning kui see on olemasolevast paigalduskohast erinev, siis tõstetakse seade elaniku nõusolekul paremasse kohta ümber. Vajadusel antakse soovitus lisaanduri panemiseks, et kodust ohutust veelgi parandada. Kodunõustajad hindavad elektri- ja kütteseadmete korrasolekut ning selgitavad lahtise tule kasutamise ohutusnõudeid. Veel annavad vabatahtlikud ja kutselised päästjad praktilist nõu, milline on tuleõnnetuse korral õige tegutsemine. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille kehtivust on võimalik kontrollida päästeala infotelefonilt 1524. Kodukülastused lepitakse eelnevalt kokku ning need on elanikele tasuta.
Päästeamet soovib jõuda aastaks 2025 elanike turvalisuse tasemelt järele teistele Põhjamaadele ja seda saavutame ainult iga Eesti inimese ehk igaühe kaasabil!
ERKI REMMELKOOR, päästeameti lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja
