Jõgeva esmatasandi tervisekeskuse (ETTK) rajamise eesmärgiks on tagada mitmekülgsete esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus tervisekeskuse teeninduspiirkonnas ning kaasaegsetes töö ja vastuvõtu tingimustes.
Tegevusi rahvastiku tervise parandamiseks on vaja viia ellu nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab parandada inimeste heaolu ja tervisekeskuse rajamine on üks oluline lüli selles.
Tervisekeskuses on esmatasandi põhiteenused
Riigipoolseks panuseks on toetada rahaliselt omavalitsusi põhjendatud projekti esitamisel perearstikeskuse renoveerimiseks või uue ehituseks.
Tervisekeskuses peab pakkuma esmatasandi põhiteenuseid, milleks on perearsti- ja õe teenused, ämmaemandusteenus, koduõendusteenus ning füsioteraapiateenus. Lisaks põhiteenustele osutatakse sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise nõustamise teenuseid.
Kui 2018. aastal abivallavanemana ametisse asusin ja sotsiaalministeeriumis esimesel nõupidamisel käisin, siis selgus, et Jõgeva oli üks kolmest maakonnakeskuse omavalitsusest, kes esimeses voorus taotlust ei esitanud. Erinevalt teistest polnud Jõgeva mingil põhjusel isegi ettevalmistusi teinud ja samas kohe oli algamas II vooru rahade taotlemine. Aega oli vähe ja tuli kiirelt tegutseda. Õnneks jõudsime õigel ajal taotluse ära esitada.
Projekti järgselt on uus tervisekeskus kavandatud Piiri tn 4 hoone (samas, kus asuvad praegugi perearstid) põhjapoolsesse tiiba, omaette sissepääsuga. Asukoha põhjenduseks on seotus haigla ja sama hoone erinevatel korrustel paiknevate eriarstide lähedusega. Kõik kokku moodustab paljude teenuste koosmõjus multifunktsionaalse tervisekeskuse. Patsientidele igati meelepärane kooslus.
Veel parem lahendus oleks olnud haiglaga samal territooriumil uus hoone, kuid paraku pressis projekti esitamise tähtaeg peale ja seetõttu jäi teine variant kõrvale.
Võimu vahetusega Jõgeval selgus, et uued otsustajad plaanivad tuua tervisekeskuse kesklinna ja praegune hoone kuulub abivallavanema sõnul lammutamisele ning samas hoones eriarstiabi pakkuvad tohtrid otsigu endale uued ruumid. Selline suhtumine on ravi vajavate inimeste ja eriarstide suhtes hoolimatu ja vastutustundetu, mis võib kaasa tuua mõne eriarsti praksise lõppemise Jõgeval.
Ajalehes Vooremaa 4. augustil avaldab sel teemal arvamust doktor Meelis Pauklin, kelle äriühing pakub praegustes ruumides mitmeid eriarsti teenuseid. Kogenud arsti arvates pole õige viia perearstid eriarstidest kaugele, kesklinna.
Muutunud olukorras lõpetab tõenäoliselt tegevuse ka sealne apteek, kes minu teada ainukesena pakub mõningaid kohapeal valmistatavaid ravimeid. Praegu ollakse äraootaval seisukohal ning peatatud on investeeringud ruumide ajakohastamiseks.
Et saada selgust mõistusevastaste otsuste osas, paluti abivallavanemalt augustikuu vallavolikogu istungil selgitusi. Saime teada, et uus tervisekeskus soovitakse rajada kesklinna põhjendusega, et siis on lihtsam juurdepääs raudteejaamast ning bussijaamast.
Erilise vaimukusega hiilgas alljärgnev põhjendus „Samas on lisauuringute vajadus ilmselt väiksem, kui vajadus käia toidupoes või vajadus kiirustada bussile“.
Kui riiklikult soovitatakse tungivalt haigusnähtudega olla kodune, siis omavalitsuse arvates on igati asjakohane haigena (eriti veel nakkusliku tõvega) külastada kauplusi! Kuidas saab selliseid väljaütlemisi normaalseks pidada?
Kahjuks polnud küsimusele vastamine volikogus vastava valdkonna abivallavanemale jõukohane. Mõned minutid vallavolikogu ees udujuttu puhudes ei jätnud muljet asjatundlikkusest.
Võib olla, et otsustajate asjatundmatust saab põhjendada sellega, et keegi praegusest vallavalitsuse juhtkonnast ei ela Jõgeval ning ei kasuta Jõgeva perearstide ja erialaarstide teenuseid.
Koalitsioon hääletas päevakorra maha
Möödunud nädala volikogu istungil oli taas arupärimise vormis teemaks tervisekeskus.
Et pääseda ebamugavatest küsimustest, millele pole häid vastuseid, otsustas koalitsioon päevakorra maha hääletada. Vastava valdkonna abivallavanem ei pidanud vajalikuks isegi istungile ilmuda. Nii lihtne see ongi – pole päevakorras, pole vaja selgitusi jagada. Paraku tekitab küsimuste vältimine ja salatsemine järjest uusi küsimusi. Poliitikas kehtivad aga reeglid, et mida enam häma ja keerutamist, seda enam küsitakse. Nii on ja nii jääb ka edaspidi.
Kas meid võib ähvardada olukord, kus jäämegi ainsaks maakonnakeskuseks, ja Jõgevamaa ainsaks linnaks, kuhu ei rajata ajakohast esmatasandi tervisekeskust? Tundub, et meie valla juhtidele, kes ei kasuta Jõgeva perearstide ja eriarstide teenuseid, selline tulevik tõenäoliselt muret ei valmista.
Kui inimeste huvides oleks saada erinevaid raviteenuseid mugavalt ühest kohast, siis praegune võim ei näe probleemi selles, et haigeid jooksutatakse mitme erinevas kohas paikneva meditsiiniasutuse vahel.
Sotsiaalvaldkonda kureerival abivallavanemal on kogemusi Mustvee tervisekeskuse ehitusega. Tugev tunnustus, et väikelinn suutis tervisekeskuse püsti panna. Kahjuks ei mõeldud seal kohe alguses kõike põhjalikult läbi ja ehitati lootuses, et küll aeg lahendab probleemid. Abivallavanema tegevused Jõgeval tunduksid usutavamana, kui tal oleks ette näidata töövõiduna kenasti töötav asutus Mustvees.
Jutu kokkuvõtteks soovin öelda, et hea mõte on rajada uus hoone, kuid otstarbekas on lähtuda eelkõige patsiendi huvidest ja rajada ta haigla juurde, mitte kesklinna. Nii väldime haigete jooksutamist suhteliselt pikal vahemaal, eriti talvisel, külmal ja libedal ajal. Distantseerime patsiendid eriarstidest, haigla laborist, röntgenist ja EMO-st ning ummistame sõidukitega niigi umbes kesklinna parklaid.
Kui hoone, asukohaga Piiri tn 4, soovitakse lammutada, siis tuleb hoolega läbi mõelda, kuhu paigutuvad seal praegu tegutsevad eriarstid. Et suures revolutsioonilises õhinas ei kaoks Jõgevalt mõni oluline eriarsti teenuse pakkuja või perearst.
Jõgeva valla juhid ja otsustajad, olge terved ja hoitud ning hoolitsege selle eest, et ka valla elanikud oleks hoitud ning terviseprobleemide tekkimisel saaksid nad võimalikult hästi ja mugavalt vajalikku abi. Mõelge, et kõige tähtsam on ikkagi valla elanik ja tema heaolu.
VIKTOR SVJATÕŠEV, vallavolikogu sotsiaal- ja tervisearenduse komisjoni liige
