|
|
Jõgeva maakonna koolide esimeste klasside õpilased käisid möödunud neljapäeval ja reedel taas Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis vana aja koolitundi pidamas. Selline tore võimalus oli meie maakonnas kooliteed alustanutel juba kümnendat korda. |
Vana aja koolitunnis said esimese klassi õpilased teada, mismoodi nägi laste koolipõlv välja siis, kui Lutsu “Kevade” tegelaste prototüübid koolis käisid. Selgus, et tollal olid mõnedki asjad teisiti: kaugemal elavad lapsed jäid siis näiteks kooli terveks nädalaks, ööbisid koolimajas ja sõid kodunt kaasa võetud toitu, mis seisis sahvris. Karistati lapsi aga palju karmimalt kui tänapäeval: koerust teinud pandi nurka hernestele põlvitama ja mõnikord anti kaardikepiga vastu näppegi.
Vana aja koolitunnis oli vaid kuu aega koolis käinud lastel võimalik näidata, kui hästi nad lugema, kirjutama ja arvutama on õppinud. Selles tunnis, kus õpilasteks olid Jõgeva valla koolide esimeste klasside lapsed, läks töölehtedele trükitud luuletuse kooris ette lugemine igatahes väga ladusalt. Ka rehkendusülesandes ära toodud kana valged ja mustad tibud said arvelaua abiga kenasti kokku loetud. Lõpuks kirjutati endale tavalise sule ja tindiga välja kihelkonnakooli tunnistus ja saadi selle peale ka tempel.
Pärast koolitundi said kõik lapsed muuseumi ärklisaalis kingituseks Heiki Vilepi Jõgevamaa-teemalise lasteraamatu “JÕKS ja viis imelist päeva” ning maiustuse ja mahlajoogi. Raamatud andsid kätte maavanem Viktor Svjatõšev, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna haridusnõunik Heiki Sildnik ja vastav omavalitsusjuht.
Igal sammul midagi õppida
Tore päev jätkus kõigil Elistvere looduskeskuses ja loomapargis, kus õpiti looduses õigesti käituma ning uudistati kodumaa metsloomi. Loomapargis köitsid laste tähelepanu peale loomade ka aktiivõppe elemendid, mida uurides said lapsed teada, mida üks või teine loom sööb, milliseid jälgi jätab, milline näeb välja hundi eluring jne. Loomapargis oli tegelikult igal sammul midagi õppida.
“Lapsed on nii elevil!” ütles Laiuse põhikooli esimese klassi juhataja Eli Äkke. “Koolis arutame selle, mida siin nägime ja teada saime, veel uuesti läbi ja vaatame siin tehtud pilte ka juurde. Nii oleksime justkui teistki korda loomapargis käinud.”
Esimeste klasside Palamusel vana aja koolitunnis käimise traditsiooni algatas 2004. aastal toonane maavanem Aivar Kokk ja tema ametijärglane Viktor Svjatõšev on tava elushoidmist toetanud. Need, kes üheksa aastat tagasi esimestena muuseumis “Kevade”-aegsete koolitavadega tutvumas ning oma lugemis- ja arvutamisoskust demonstreerimas käisid, läksid tänavu esimesse gümnaasiumiklassi ehk kümnendasse klassi.
“Mul on hea oma tütre järgi arvestust pidada: ka tema läks 2004. aasta sügisel kooli,” ütles Heiki Sildnik. “Küsisin talt nüüd järele, et mida ta tollasest muuseumis käigust mäletab. Ta ütles, et sule ja tindiga kirjutamist ja selle käigus näpule tekkinud tindiplekki ning kingituseks saadud raamatut. Küllap on samasugused mälestused kõigil teistelgi kümne aasta jooksul siin käinutel.”
Elistvere loomapargis käimise komme lisandus vana aja koolitunnis käimise traditsioonile kolm aastat tagasi. Muuseumi ja loomapargi külastused saavad teoks maavalitsuse, linna- ja vallavalitsuste ning maakonna omavalitsuste liidu koostöös.
Tund pole palju muutunud
“Ega meie vana aja koolitund kümne aasta jooksul palju muutunud ole: “Kevadet“ me ju ometigi ümber kirjutama ei hakka,” ütles Palamuse muuseumi pedagoog Aili Kalavus, kes ikka klassi ees seisab, kui Jõgevamaa koolide esimeste klasside lapsed muuseumi tulevad. Palju muutunud pole kümne aasta jooksul ka lapsed. Nendega suheldes saab targemaks ka muuseumipedagoog ise.
“Võrdleme vana aja koolitundides ikka endisaegset ja praegust hindamissüsteemi ja selle käigus tuleb välja, kui erinevaid meetodeid tänapäeval esimese klassi laste hindamiseks kasutatakse: kus on käibel numbrilised, kus sõnalised hinnangud, kus eri värvi ja eri kujundusega kleepsud. Tänapäeval pole enam ühtset aabitsatki, millest kõik koolitee alguses lugemist õpiksid, vaid õpetajad saavad valida mitme aabitsa vahel.”
Aili Kalavuse sõnul kipub vana aja koolitundides tindipott ikka ümber minema, manitse siis lapsi ettevaatusele või ära manitse.
“Sel aastal juhtus selline asi õnneks esimeses pingis, siis andis veel midagi päästa, aga tagumisse pinki jõuame appi tavaliselt siis, kui on juba hilja,” ütles Aili Kalavus muiates.
Küllap meenutavad tindipoti ümberajajadki seda esmapilgul traagilist sündmust kümne või kahekümne aasta pärast heldinud muigega.
i
RIINA MÄGI
