Ideed Sõpruse pargi vaimu graniittaiestega võimendada kandis Sõpruse pargi rajaja Ants Paju endas juba aastaid. Tänavu julges ta riskantse ettevõtmise lõpuks liikuma lükata. Riskantse selles mõttes, et festivali eelarve kujuneb üsna suureks, täita on see aga plaanis vaid annetuste abil. Mis on, teadagi, üsna ebakindel viis eelarvet täita. Samas: ei avatud südamega inimesed ega ka raha pole maailmast ju veel otsa saanud.
“Seda õhtutundi siin Sõpruse pargis võib nimetada vaimude tunniks, sest vaimus viibivad meie keskel ju ka need enam kui poolsada nimekat inimest, kes ise siia puu istutanud või kelle mälestuseks siia puu on istutatud. Neil puudel peab keegi silma peal hoidma. Kui park saab graniitskulptuuride näol igavikulised valvurid, siis saab mu hing rahu,” ütles Ants Paju festivali avamisel.
Avamistseremooniat juhtis festivali patroon maestro Eri Klas. Tänu temale kujunes see ühtpidi soliidseks ja esinduslikuks ning teistpidi lustakaks ja koduseks. Koduseks ka kaugematele külalistele, sest mõne fraasi mõistis palju reisinud maestro öelda iga külalise emakeeles. Taani Kuningriigi suursaatkonna majandus- ja konsulaarnõunik Kjeld Frandsen pidas oma kõne näiteks üldse taani keeles, sest kuus aastat Arhusi sümfooniaorkestri peadirigendi ametit pidanud Eri Klas sai tema mõtete eesti keelde tõlkimisega ladusalt hakkama.
Diplomaadid ja skulptorid
“Mul on hea meel, et siinsele festivalile on kutsutud ka Taani esindaja: Erland Knudsson Madsen on Taanis väga tuntud ja tunnustatud skulptor. Taani skulptori osalemine Eestis toimuval festivalil sümboliseerib hästi seda, et nii Taani kui ka Eesti on nüüd Euroopa Liidu liikmed,” ütles Kjeld Frandsen.
Erland Knudsson Madsen saabub, tõsi küll, Eestisse alles siis, kui eesti skulptor Are Haljas on tema skulptuurikavandi juba graniidis teostanud. Taanlase osaks jääb vaid taiese signeerimine.
Ka Poola ja Soome olid avamisel esindatud üksnes diplomaatilise poole pealt: esimene suursaadik Wojciech Wroblewski ning teine saatkonna pressi- ja kultuurinõuniku Ilmi Villacise näol. Poola skulptor Christos Mandzios saabub Põltsamaale juuli lõpus, kui õppetöö Wroclawi Kaunite Kunstide Akadeemias lõppenud: ta on nimelt selle akadeemia õppejõud. Soome skulptorit Arto Lappalainenit on Põltsamaale oodata aga üsna pea: avamisele jäi tal tulemata haiguse tõttu.
Küll aga olid kohal Läti skulptor Sandis Kondrats ja Leedu skulptor Algirdas Kuzma ning Eesti skulptorid Are Haljas, Tauno Kangro ja Art Allmägi. Neil kõigil (autorikke tõttu hilinenud Kangro välja arvatud) oli au lüüa lahti festivali esimesed graniidikillud. Lahti löödi need kivi küljest, millest tulevikus saab Poola skulptori Christos Mandziose taies ? võlukukkur, millest raha iialgi ei lõpe.
Graniidist seebimullid
Festivali avamisel tutvustati enamiku teistegi taieste kavandeid. Arto Lappalainen tahub graniidist välja müütilise lauliku Väinämöise küünla, Are Haljase taies on pühendatud Eesti taasiseseisvumisele, Art Allmäe oma Estonia hukule ning Tauno Kangro oma Eesti olümpiasangaritele.
Sandis Kondratsi ja Algirdas Kuzma kavandite kohta sai aru päritud skulptoritelt endilt. Kondratsi taies meenutab seebimullikogumit.
“Seebimulle on lapsepõlves puhunud iga inimene. Tahtsingi anda vaatajale võimaluse minu taiese kaudu lapsepõlve tagasi minna ning meenutada, et elu ei pea alati raske ja surmtõsisena võtma, vaid vahel tuleb ka pingetest vabaneda ja midagi lõbusat teha,” ütles Sandis Kondrats, lisades, et hapra seebimulli ja selle kujutamiseks kasutatava tugeva graniidi vastandumisest tekkiv kontrast on tema jaoks inspireeriv.
Algirdas Kuzma taies kannab Ants Paju tõlgenduses nime “Avatud süda” ning selle alusesse on plaanis raiuda festivali heaks annetusi teinute nimed.
“Tõtt-öelda seisid minul kavandit luues küll silme ees kaks omavahel ühendatud kivikirvest,” märkis leedulane tagasihoidlikult. “Need sümboliseerivad minu jaoks Eesti ja Leedu sarnast ajalugu.”
Kirves on tegelikult väga õnnestunult leitud ühisnimetaja: sõnal “kirves” on nimelt nii eesti kui leedu keeles üks ja sama tähendus.
“Festival algab Eestile väga tähendusrikkal päeval: täna valisime me esimest korda oma saadikuid Euroopa Parlamenti. Lõpeb festival niisama tähendusrikkal päeval ? taasiseseisvumispäeval,” märkis maavanem Margus Oro.
RIINA MÄGI
