Esimesed hektarid teravilja külvatud

Jõgeva valla põllumajandusfirmas, aktsiaseltsis Perevara algas kevadkülv paar päeva tagasi Tabiveres asuval põllul. “Esimesel päeval külvasime ligi 100 hektarit söödateravilja ning ilm oli töötamiseks üsnagi soodne,” ütles ettevõtte juhataja Alo Teder. “Võrreldes eelmise aastaga on meil teravilja külvipind mõneti suurenenud ja seda rohumaade arvel,” märkis ta. Põltsamaa vallas Mällikvere Põllumajandusühistus hakati 20. aprillil varast otra külvama. “Alustasime külviga päev varem kui mullu,” lausus tegevjuht Meelis Kaljuste, kelle sõnul külvatakse tänavu teravilja 900 hektarile. “Märjad laigud osadel põldudel ja toores muld kipuvad maaharimist ka raskendama,” lisas ta.

Söödavilja karjale

“Meie veel ei külva, sest ilmad võivad külmaks minna. Kui aga just lund sadama ei hakka, tahame järgmisel nädalal selle tööga peale hakata,” rääkis OÜ Härjanurme Mõis tegevjuht Meelis Venno.

“Kasvatame söödavilja nii oma piimakarjale kui ka müümiseks. Toiduteravilja müümiseks on aga praegu liiga keerulised nõuded.”

Palamuse vallas aktsiaseltsis Evemar on esimene kevadkülv plaanitud esmaspäevaks.

Juhataja Mati Everti sõnul moodustab teravilja ja rapsi külvipind kokku 1000 hektarit.

“Teraviljadest kasvatame otra ja nisu ning kui õnnestub, müüme nisu ka toiduteraviljana.  Varem olid meil ka rukkipõllud, kuid leivaviljaga tegelemine on nüüdseks osutunud ebaökonoomseks,” märkis firmajuht.     

Tasub ettevaatlik olla

“Mais võib veel külmasid tulla, mistõttu olekski kasulik külviga alustamisel pigem ettevaatlik olla. Lume sulamisest on vesi mullas ja niiskust jagub ka edaspidiseks ja sellepärast ei tarvitse külviga rutata. Tööde alguseks tuleks igas paigas teha valik individuaalselt ja ennekõike kohalikest ilmastikutingimustest lähtudes,” lasus Jõgevamaa Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel, kes on ka Põllumajandus- Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees.

“Möödunud aastal teravilja hinnad langesid. Ka praegu on hinnad madalad, kuid siiski teatud mõttes stabiilseks muutunud. See võimaldab põllumehel paremini arveldada ning läbi mõelda, milliseid kulutusi teha ja missuguseid tulusid võimalik saada on.

Et aga rapsi hind on võrreldes teraviljahindadega soodsam, on põllumehed otsustanud rohkem rapsi kasvatada,” lisas Koppel.

Miinimumprogramm väetiste külvamiseks

Esimeseks kevadtööks oli aga põllumeestel väetise külvamine.  OÜ Härjanurme Mõis tegevjuht Meelis Venno lausus, et põllud võiksid alati väetist rohkem saada, kuid praegustes majandusoludes tuleb ennekõike lähtuda miinimumprogrammist. “Kõige rohkem väetisi külvame rapsipõldudele, teraviljapõldudel tuleb aga nende kogusega mõneti kokku hoida,” tõdes Venno.

“Põldu ei saa narrida ja nii varusime tarviliku hulga lämmastikväetist juba sügisel,” ütles Evemari juhataja Mati Evert. 

iii

JAAN LUKAS