Hooldusravihaigla on mõeldud eelkõige neile inimestele, kes pärast raskemat haigust või keerulisemat operatsiooni järelravi vajavad. Ajutiselt võib haiglasse tuua ka muidu kodus hooldatava haige ? selleks, et haige tervis turgutust ja omaksed hooldamisest puhkust saaksid.
“Esimesed kümme patsienti, kes esmaspäeval haiglasse tulid, olid hooldusravivõimaluse ootel juba enne haigla valmimist,” ütles haiglat haldava sihtasutuse Põltsamaa Tervis juhatuse liige Merle Mölder. “Nädala jooksul tuli kaks patsienti lisaks ning tulijaid on järgmisel nädalalgi. Ausalt öeldes ei teegi me praegu väga suuri pingutusi, et kõiki kohti täis saada, sest üht-teist tarvilikku on veel juurde muretseda vaja ning personalgi vajab natuke sisseelamisaega: suurem osa töötajaid on küll pika haiglas või hooldekodus töötamise kogemusega, mõned on aga värskelt kooli lõpetanud.”
13 töötajat ? arst, meditsiini- ja hooldusõed ning abitöölised ? peavad Merle Mölderi sõnul head meeskonnatööd tegema: kui ikka mõnd kogukat lamavat haiget tõsta on vaja, siis ei saa tiitlitest hoolida, vaid appi peavad tulema kõik, sest väga suurt hulka hooldusõdesid ei saa nii väike haigla palgal hoida. Ka tervisekaitsenõuetele vastavat kööki polnud kahekümnekohalise haigla jaoks mõtet sisustama hakata, seepärast tuuakse söök termostega kohale Tõrukese lasteaiast.
Osa omal kulul
Kuna hooldusravihaiglasse tulevad sellised patsiendid, kellele pere- või eriarst on diagnoosi juba pannud ja raviskeemi välja töötanud, siis pole haiglal vaja ka diagnostikaaparatuuri. Kui aga mingite uuringute vajadus siiski tekib, saab need ära teha samuti Põltsamaa Tervise hallatavas polikliinikus, mis asub sama maja teises tiivas.
“Meie haigla eelis ongi see, et samas majas tegutsevad ka pere- ja eriarstid,” ütles Merle Mölder. “Perearstikeskuse arstid astuvadki tihti teiselt korruselt läbi, et enda poolt hooldusravile suunatud patsientidele pilk peale heita. Ja võrreldes teiste haiglate hooldusosakondadega on meie patsiendid paremas olukorras selle poolest, et nad on ööpäev läbi meditsiinipersonali valve all. Sellest, et kodulähedasse haiglasse pääsevad omaksed tihemini haiget vaatama, ei maksa rääkidagi.”
See, kas patsiendi hooldusravil viibimise maksab kinni haigekassa või tema ise, sõltub sellest, kas haiglale eraldatud haigekassa poolt rahastatavate ravijuhtumite limiit on täis või mitte, aga ka sellest, kui palju haige ise on jooksva aasta jooksul haigekassa kulul haiglas viibinud. Kui Merle Mölder küsimusele, kas haiglasolemise eest tuleb ise tasuda või tasub haigekassa, kohe vastata ei oska, võtab ta appi haigekassa elektroonilise andmebaasi ning haigla ja haigekassa vahel sõlmitud rahastuslepingu, mis on üsna mahukas dokument.
See, et haigekassa osa patsientide hooldusravikulud kinni maksab, on mõistagi suur toetus, ent osalt patsientidelt tuleb siiski ka raha küsida ? kõbusamatelt 150 ja lamajatelt 200 krooni päeva eest. Kuigi päevaraha võib suur tunduda, kajastuvad selles siiski vaid hooldusvahendite ja toidu maksumus ning töötajate palk, aga mitte näiteks ruumide kommunaalkulud. Nii et kasumit ei hakka haigla majandusharidusega haiglajuhi Merle Mölderi sõnul kunagi tootma. Ent haigla taasavamist hindas ta siiski igati positiivseks sündmuseks.
Tõusis tuhast
“Kui üks asutus on vahepeal välja suretatud, siis on seda muidugi keeruline uuesti käivitada,” ütles Merle Mölder. “Ja ilma heade abilisteta poleks haigla iial n-ö tuhast tõusnudki.”
Mölder ei salga, et hoone renoveerimisrahas oli suur osakaal kahe Jõgevamaalt valitud Riigikogu liikme ? Margi Eina ja Mai Treiali ? abiga saadud riigi rahal. Margi Eina soovi haigla taaskäivitamisele kaasa aidata suurendas kindlasti see, et omal ajal linnapeaks olles pidi ta leppima haigla sulgemisega: Rootsi spetsialistide koostatud Eesti tervishoiu arengukavas polnud nimelt Põltsamaal statsionaarse raviteenuse osutamist enam ette nähtud.
Väga palju tegid haigla taasavamiseks Mölderi sõnul ära ka sihtasutuse Põltsamaa Tervis nõukogu esimees Endel Pajumägi, nõukogu liige Hendrik Allsaar, Põltsamaa linna- ja vallavalitsus ning paljud teised. Isegi ehitaja OÜ Lepe Ehitus osutus üksiti toetajaks: käsipuud paigaldasid nad haigla koridori sponsorluse korras.
Kui seestpoolt on kahest tiivast koosnev hoone igati kena, siis välisfassaad ja katus alles ootavad ehitajakätt.
“Puudust tunneme suuremast majaesisest parklast ja liftist: praegu tuleb lamavaid haigeid raamil trepist üles ja alla tassida,” ütles Merle Mölder. “Kaugemas tulevikus näeksime aga hea meelega, et teisele poole teed saaks rajatud hooldekodu: seegi asutus sobiks meie kompleksi hästi.”
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul pole positiivne üksnes see, et Põltsamaa kandi rahvas nüüd kodu lähedal hooldusraviteenust kasutada saab, vaid ka see, et haigla tegutseb pikkade ravitraditsioonidega paigas.
“Haigla taastamisele eelnenud pikkade arutelude käigus kaaluti ka sootuks uue tervishoiuhoone rajamist kesklinnale lähemale,” ütles Aiaots. “Ent see oleks meile rahaliselt üle jõu käinud.”
RIINA MÄGI
