Tõsi, üle pika aja näitab äsja lõppenud juulikuu statistika liiklussurmade ja raskete liiklusõnnetuste osas langustrendi. Eelmise aastaga võrreldes hukkus tänavu juulis poole vähem inimesi, mis on oluline lahinguvõit üha jätkuvas liiklussõjas.
Kuidas säästa inimelusid?
Analüüside kohaselt on liiklussurmade kolmeks peamiseks põhjustajaks joobes juhtimine, kinnitamata turvavööd ja kiiruse ületamine. Õnnetuste ärahoidmiseks ja liikluskultuuri kujundamisel tuleb rakendada kompleksseid lahendusi, milleks on seadusandluse korrastamine, politsei järelevalve tõhustamine ning uue tehnoloogia kasutuselevõtt, samuti ühiskonna väärtushinnangute muutmine. Meie soov on surmaga lõppevate liiklusõnnetuste riskifaktoreid maksimaalselt vähendada. Vaatamata sellele, et äsja lõppenud juulikuu näitas üle hulga aja raskete liiklusõnnetuste osas langustrendi, oli käesoleva aasta esimene kvartal nagu ka terve poolaasta meie teedel väga traagiline. Seetõttu võtsime mais siseministeeriumi ja politseijuhtkonna ühisel nõupidamisel vastu otsuse panustada liiklusjärelevalvetöösse 80% rohkem politseinikke
Niisiis pean juulikuist langustrendi liiklussurmades meie esimeseks töövõiduks, sest usutavasti pole see statistiline langustrend juhus. Nüüdsest püüame iga kuu säästa järjest rohkem inimelusid üliraskeid liiklusõnnetusi ära hoides. Samas pole suurendatud jõud tee ääres mingi uudne lahendus. Lisapatrulli võimalus on meil olnud käepärast kogu aeg ja on kahetsusväärne, et liiklusjärelvalve tõhustamine ja karistuste karmistamine on viimastel aastatel tähelepanuta jäänud. Samuti on ammu teada, et üheks tõhusaks võimaluseks liikluskultuuri parandada on korraldada inimestele, kes seda vajavad, koolitusi ja treeningud, et tuletada neile meelde liikluseeskirju ja parandada nende sõiduoskusi.
Liiklushuligaansuse ohjeldamiseks meie teedel tuleb kindlasti üle vaadata ka kehtiv seadusandlus. Oluline on lihtsustada väärteomenetlust ning ennekõike tuleb lähtuda põhimõttest, et karistus peab rikkumisele järgnema võimalikult ruttu.
Uued tehnoloogilised lahendused liikluskontrollis
Liikluses patrullivatele politseinikele on meie teedel korra pidamisel tõhusaks abiks e-politsei. Nimelt võimaldab politseiautodesse paigutatud kaasaegne tehnika kontrollida ilma autot peatamata, kas teedel sõitvad juhid on eelnevalt liikluseeskirju rikkunud, näiteks purjuspäi autoroolis olnud. Kuna need võtted on suurendanud oluliselt avastatud liiklusrikkujate arvu ning vähendavad samas vajadust tülitada korralikke seaduskuulekaid liiklejaid, siis jätkub uute tehniliste abivahendite kasutamine ja arendamine.
Lisaks e-politseile aitavad liiklusohutust tagada järgmisel aastal paigaldatavad liikluskontrolli kaamerad. Kaamerapildi abil saab objektiivselt fikseerida eeskirjarikkumise aja, koha ja viisi. Foto ja muude tõendusallikate abil on võimalik kindlaks teha ka seadust rikkunud juhi isik. Rootsi kogemus on siinkohal meie jaoks iseäranis julgustav näide, sest liikluskaamerate paigaldamise tulemusena vähenes seal surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv aastaga 60%. Meie arvestuste kohaselt hakkaksid kiiruskontrolli kaamerad Eesti maanteedel märkimisväärset mõju avaldama alates 50 kaamerast. Need tuleks paigutada lähtuvalt liikluse keskmisest kiirusest ja tihedusest teatud teelõikudel. Imestan üksnes, miks pole eelmised siseministrid seda ideed toetanud ja realiseerima asunud. Olukord liikluses pole kurjaks läinud ju üleöö.
Hooliv ja valvas kodanik
Eelpool kirjeldatud abivahendid ja süsteemid on kahtlemata mõjusad liiklusjärelevalve tagajad, kuid kõik algab siiski meist endist ja ühiskonna väärtushinnangutest. Oluliseks faktoriks liiklusõnnetuste ennetamises ongi inimeste endi hoolivus ja suhtumine. Õnneks võib just viimasel ajal täheldada muutusi inimeste väärtushinnangutes. Igati tervitatav on kodanike valmisolek arutleda probleemide üle ja pakkuda välja lahendusi. On aru saadud, et olukord mõjutab igaüht siin riigis, sest me kõik oleme ühe ja sama ühiskonna liikmed.
Üha enam tuleb meil teadvustada reaalseid riske liikluses ja sellega seoses tõsta omavastutust teiste liiklejate suhtes. Juba praegu töötab näiteks Lõuna Politseiprefektuuri teeninduspiirkonnas liiklusliin numbril 14 900, mis on ennast igati õigustanud. Seega kaalume lähiajal tasuta liiklusliini sisseviimist üle kogu riigi.
Väärtushinnangute kujunemine saab alguse kodust, lasteaiast ja koolist ? eeskujust, mida me lastele anname. Kui meil endil ei ole kombeks turvanõuetele ja -vahenditele suuremat tähelepanu pöörata, siis ei ole ka põhjust oodata, et meie lapsed liikluskultuuri väärtustada oskaksid. Ka avalikkuse ja meedia osatähtsust hoiakute kujundamisel tuleb hinnata. Just avaliku elu tegelased peaksid andma liikluses positiivset eeskuju.
Lahing võidetud, sõda veel mitte
Kõik Euroopa Liidu riigid, sealhulgas ka Eesti, on seadnud eesmärgiks vähendada liikluses hukkunute arvu. Mina usun, et selline eesmärk on saavutatav, kui me kõik oma hoiakute muutmise ja kõrgendatud valvsusega kaasa aitame. Ühise eesmärgi nimel on tähtis koostöö nii riigiasutuste, erasektori, meedia kui ka ühiskondlike organisatsioonide vahel.
Lahing võitluses liiklussurmadega õnnestus meil juulikuus võita, kuid sõda Eesti teedel ei ole veel lõppenud. Liiklussõda on võimalik võita siis, kui on rakendunud planeeritavad seadusemuudatused ning käivitatud treeningud lisakoolitust vajavatele liiklejatele, kui jätkub politsei järelvalve kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid kasutades ning muutuvad inimeste väärtushinnangud.
Jüri Pihl, Siseminister
