Esimene kukkunud linnuke

Teisipäeval tuli kurb teade, et Jõgeval toimuma pidanud kaua oodatud naiste tantsupidu jääb tänavu ära. Põhjus on ilmselge – kuna paljud tantsurühmad pole kaua koos käia saanudki, ei taha korraldajad poolikut asja teha. Sest Jõgeval toimuv naiste tantsupidu on siiski üks kaubamärkidest, mida niisama raisata ei soovita. Ja praegune olukord ühtegi suuremat ettevõtmist soodusta.
See on meie maakonna jaoks esimene kukkunud linnuke, ehk suurüritus, mis ära jääb. Läinud aastal pidime samuti leppima rahulikuma suvega: küüslaugufestival ei saanud soovitud mahus toimuda ning Palamuse legendaarne väljanäituski tuli väiksemalt kui muidu. Kuid on mõistetav, et korraldajad ei taha teha üritust väiksemalt kui esialgu planeeritud. Ja kui kevadel ning suvel vaktsineerimisega nii palju järjele jõuda, et sügiseks saame juba vabamalt hingata, saame ka suuremad peod ja kogunemised tagasi.
Kindlasti on kurb, kuid pead norgu lasta ei tasuks. Jääb vaid loota, et uuel aastal on olukord märksa leebem ja enam ei pea kurvalt tõdema, et viirus elu taas seisma jätab. Ning korraldajatel on võimalik veel rohkem pingutada ning pidu veel suuremaks planeerida. Ja on rõõmgi suurem.
Kui suudame rasked ajad üle elada, väärtustame ja hindame vabadust rohkem. Ning nagu Luule Lehemets oma persooniloos räägib, oskame märgata pisiasju ja hinnata selle olulisust. Ja kui aastakümned hiljem möödunule tagasi vaatame, mõistame, et hoolimata raskustest tulime sellest kõigest siiski võitjatena välja.