Erivajadustega inimestele mõeldud kortermaja valmib Põltsamaal augustis

Põltsamaale pikalt kavandatud kortermaja erivajadustega inimestele tõi endaga kaasa küll palju vaidlusi, kuid kompromisside tulemusel võib osa Võisiku klientidest juba suve lõpul uude majja sisse kolida.


„Praegu tehakse pinnasetöid ja valmistatakse ette ehitusplatsi kaeveloa alusel. Paralleelselt tegeleme projektiga ja ehitama hakatakse kohe, kui ehitusluba käes, loodetavasti veebruaris. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on maja augustis valmis,“ sõnas ASi Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd.

Ööpäevaringne teenus

Kortermajas on neli korterit, kus igas elab kuus inimest. „Osa inimesi on Võisikult, osa mujalt. Sinna lähevad elama praktiliselt kõik, kellel on seotus Jõgevamaaga. Need on inimesed, kes igapäevaeluga iseseisvalt toime ei tule ja vajavad kas juhendamist või mõnes osas aitamist. Põltsamaale kolivate inimeste puhul on valdavalt tegemist intellektipuudega, mis on sünnipärane puue, takistades inimese toimetulekut,“ ütles ASiHoolekandeteenus teenuste direktor Liina Lanno.
Tegemist on ööpäevaringse hooldusega, mis tähendab, et töötajad on majas kogu aeg. Päeval kaks tegevusjuhendajat ja toitlustusteenindaja ning öösel veel üks töötaja. „Ööpäevaringne teenus on väga suure ampluaaga. Siin on inimesi, kes käivad iga päev tööl, aga ka selliseid, kes vajavad väga palju abi kogu aeg,“ nentis Lanno. Seega on ka Põltsamaale oodata eri tasemel toimetulevaid elanikke.
Paraku on kaks tegevusjuhendajat päeval siiski Lanno sõnul vähe. „Seda on suuteline riik täna rahastama. Maht peaks tegelikult olema iga kuuese pere peale üks inimene. Praegu on kahe pere peale üks töötaja. See on tegevusjuhendajale raske koormus, aga riigi rahastus ei ole hetkel selline, mis võimaldaks töötajaid juurde võtta,“ nentis Lanno. Samas loodab ta, et teenuse hind ja sellest tulenevalt töötajate arv jõuavad kord tasakaalu.
Kogu protsess, millega erivajadusega inimesed teenusele saavad, käib sotsiaalkindlustusameti kaudu. „Kindlasti on abivajadus teada ka kohalikule omavalitsusele. Kui inimene näeb, et tema lähedane võiks olla erihoolekandeteenusel, tegemist on püsiva puude või haigusega, mis ei möödu, tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti Jõgeva piirkonna juhtumikorraldaja poole. Inimese tegevusvõimet hinnatakse kõigis valdkondades, nagu liikumine, igapäevaeluga toimetulek, suhtlemine jne ning sotsiaalkindlustusamet otsustab, millist teenust inimene vajab.
Teenuseid on alates toetatud elamisest, kus inimene elab omaette ning paar tundi nädalas käib teda abistamas töötaja, kuni liitpuudega teenuseni, mis tähendab pidevat hooldust ja kus on rohkem töötajaid. Seal vahel on kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne teenus. Seejärel kirjutatakse suunamiskiri ja otsitakse vaba koht, mis on praegu keeruline, sest järjekorrad on väga pikad,“ ütles Lanno.

Kõige parem lahendus

Üle Eesti on järjekorras ligi 700 inimest, mis tähendab, et seni tuleb lähedastel erivajadusega inimese eest ise hoolitseda või pöörduda asutusse, mis pakub teenust, mille eest riik ei maksa.
„Sotsiaalkindlustusamet on ka ise öelnud, et kõik kohe teenusele ei tahagi. Ligi kaks kolmandikku ütleb, et nad veel jõuavad oma lähedase eest hoolitseda,“ nentis Lanno. See tähendab, et meie juurde võib jõuda igas vanuses inimesi ning perekonnas toimetamine on siis juba tuttav, mis tuleb hiljem teistega koos elades kasuks.
Just väikestes peredes elamine on kõige õigem lahendus. „Meil on peremaju, kus elab 12 või 10 inimest korraga. Aga me leiame, et kuuekesi elamine on inimesele endale kõige parem variant,“ ütles Lanno.
Sotsiaalministeerium näeb, et tulevikus oleks Jõgevamaale vaja kahte sellist maja. „Kui oleks üks maja veel, ei peaks Jõgeva maakonna inimesed teistesse maakondadesse minema. Meie eesmärk on pakkuda teenuskohta võimalikult lähedale. Praegu ei ole me teise kortermaja asjus samme astunud. Ilmselt ei oleks see Põltsamaal, vaid kusagil mujal,“ mõtiskles Lanno.
Teenuskohti üle Eesti tekib järjest juurde, ka hiljuti regionaalfondi rahaga valminud Torma endisesse valitsejamajja loodud teenuskohad on ühed neist. „Ilmselt kataks me veel ühe majaga kogu maakonna vajaduse. Meie võimuses oleks üks maja maakonda ehitada ja me teeksime seda hea meelega,“ ütles Lanno. Paraku põrkuvad erivajadustega inimeste kortermajad tihti kohalike vastuseisuga, mis tähendab, et valmistuma peab allkirjade kogumiseks, vastuseisuks ja pikkadeks vaidlusteks.

Kvalifitseeritud töötajad

„Kui mõtiskleda inimhinge ja -elu peale, siis tegelikult see näitab, et me ei taju kõiki võrdsena. See on nii ka muude vähemusgruppide puhul. Me ei näe neid võrdsena ja mõtlemegi, et on meie ja nemad. Tegelikult on tegemist samasuguste inimestega. Arvamus muutub, kui see teema kedagi isiklikult puudutab. Senikaua, kuni isiklikku kogemust ei ole, kujundatakse seisukoht välise näitaja järgi,“ ütles Lanno. Kõige suuremaks väärtuseks võib lugeda tõsiasja, et iga lõppenud vaidluse võitjaks osutuvad kogukonna puudega inimesed, kes saavad oma elu jätkata ajakohases keskkonnas. Praegu oleme kodud ehitanud 17 kogukonda ja kui elanikega tutvutakse, on rahul ka kohalikud elanikud.
Need, kes täna Võisikust uude Põltsamaal kerkivasse kortermajja elama ei lähe, leiavad koha teistes valmivates elamutes. „Meil on kortermaju tulemas üle Eesti. Oleme lähtunud sellest, kuhu inimene ise soovib elama minna. Elamud on planeeritud ka näiteks Tartusse, Põlvasse ja Paidesse. Võisiku ei saa jääda erihoolekandeteenuse osutamise kohaks,“ ütles Lanno.
Kui saavad valmis teised majad, mis suudaksid mahutada ka Võisiku kliente, sulgeb Võisiku mõisahoone uksed, sest erihoolekandeteenuste osutamiseks see ei sobi. Ilmselt võib praegu tegutsev Võisiku Kodu uksed sulgeda selle aasta lõpus või uue alguses. „Meil on Võisikul tööl väga kvalifitseeritud inimesed ja personali leidmise muret me ei tunne. Jõgevamaal on hästi, kuna Võisikul on hea väljaõppega töötajad,“ kiitis Lanno.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus