Esmaspäeva õhtul kogunes Jõgeva linnavalitsuse saali poolsada linnakodanikku, kellele teeb muret AS Hoolekandeteenused soov rajada Kuuse tänavale eluhooned, kus hakataks osutama erihoolekandeteenuseid psüühilise erivajadusega täiskasvanutele. Avaliku arutelu lõpus esitati Jõgeva linnavolikogule pöördumine, milles ei nõustuta nimetatud hoonete rajamisega Jõgeva linna.
Ligi üheksakümne linnakodaniku poolt allkirjastatud pöördumises öeldakse: “Linnakodanikena ei saa me nõustuda erihoolekandevajadustega täiskasvanute elamu(te) rajamisega Jõgeva linna ja soovime, et Jõgeva linnavolikogu arvestaks elanike arvamusega ja ei annaks nõusolekut erihoolekandeteenuseid pakkuva ettevõtte Hoolekandeteenused AS tegutsemiseks Jõgeva linnas.”
Linnaosa elanikud on vastu
Üsna emotsionaalseks kujunenud avalikul arutelul vaidlesid piirkonna elanikud vastu Hoolekandeteenuste soovile rajada psüühilise erivajadusega täiskasvanutele mõeldud eluhooned Kuuse tänavale ning uuriti võimalust erihooldekodu ehitamisest loobuda ning rajada see näiteks hoopis Jõgeva valda või Mustvee linna. “Miks need hooned peavad olema just meie tagaõues? Miks ei võiks nad olla kuskil teises kohas?” küsis üks linnakodanikest. Käidi välja ka mitmeid alternatiivseid asukohti Jõgeva linnas, kõne all olid nii Lepiku tänava piirkond kui ka linna kortermajad. “Meie poole ei ole neil inimestel üldse asja, sest seal ei ole ühtegi asutust ning need inimesed on sunnitud raudteed ületama,” laususid praeguse rahuliku linnaosa elanikud.
Abilinnapea Ants Prii sõnul pakuti Hoolekandeteenustele lisaks riigile kuuluvatele Kuuse tänava kinnistutele välja ka linnaraamatukogu territoorium. “Jõgeva linn saab opereerida vaid linna territooriumil asuvate riigi- või linnamaadega. Kui mujale paigutame, vaidlustatakse ka teised kohad,” lausus Prii. “Pääsu meil sellest ei ole, ükskord tuleb ta niikuinii.”
Arutelul osalenutele tegi samuti muret nende turvalisus, küsiti näiteks, et kas need inimesed on agressiivsed. Tapa Kodu juhi Sigrid Jürgensoni sõnul ei ole neil oma klientidega olnud ühtegi intsidenti. Kui erihooldekliendid Tapa kesklinna koliti, olid sealsetel elanikel Jürgensoni sõnul samalaadsed hirmud ning samasugune teadmatus, tema sõnul sildistati Tapal toimunud rahvakoosolekutel erihooldealuseid mitmete inetute nimedega. “Neil olid mälestused nõukogudeaegsetest sündmustest – elanikud tulid ja ütlesid, et me ei taha siia inimesi, kes meie lapsi vägistavad,” lausus Jürgenson. “Kolm aastat tagasi, kui Tapa Kodu kolis, olid inimesed samuti meie vastu. Praeguseks on vastasseisu algatajad pidanud tõdema, et nende hirmud olid asjatud. Üks väga aktiivne vastaline, kes rääkis just laste ohutusest, on nüüdseks oma toonase käitumise pärast ka vabandanud, kuna on näinud, et nende inimestega probleeme ei ole. Tegelikult on need inimesed, kes elavad Tapa Kodus, täiesti märkamatult sulandunud ühiskonda. Nad käivad poes, kultuurikojas, raamatukogus ning toimetavad iseseisvalt. Osa inimesi on töölepinguga tööl, tehakse lihtsamaid töid.”
Mure võimalike pagulaste pärast
Ühe küsimusena tõstatati arutelul üles ka võimalus, et tulevikus võidakse erihooldekodusse paigutada ka pagulased, on ju Hoolekandeteenuste halduses Vao külas asuv varjupaigataotlejate majutuskeskus. Hoolekandeteenuste teenuste direktori Liina Lanno sõnul on see mure asjatu. “Need on kaks täiesti erinevat valdkonda, mida ei tohiks segamini ajada,” lausus ta. “Sotsiaalministeeriumi haldusalas olnud Illuka keskus oli väga kehvas seisus ning otsiti uut teenuse pakkujat. Osalesime hankel ning selle võitmise järel paigutasime varjupaigataotlejad Vao külla, kus olid tühjaks jäänud korterid. Toona oli aastas kokku 19 varjupaigataotlejat, lepingu sõlmisime 35 isikule. Nüüdseks on see arv kahekordistunud ning me oleme riigile öelnud, et see on meie lagi ning meil ei ole rohkem ruumi pikaajalise teenuse pakkumiseks.”
AS Hoolekandeteenused esitas Jõgeva linnavalitsusele taotluse algatada Jõgeva linnas aadressidel Kuuse tänav 2, 4, 6 ja 8 asuvate kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu koostamine. Planeeringu koostamise eesmärgiks on kinnistutele erihoolekandeteenuseid vajavatele täiskasvanutele eluhoone ehitamine. Rajatava eluhoone kasutamise otstarbeks on kavandatud erihooldekodu, milles osutatakse erihoolekandeteenuseid psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele. Olemasolevatest kinnistutest moodustatavale krundile kavatsetakse rajada üks või kaks põhihoonet ning sama palju abihooneid.
Linnavolikogu komisjonid lükkasid linnavalitsuse koostatud eelnõu tagasi ning volikogu maikuisel istungil otsustati enne vastava otsuse langetamist kuulata ära piirkonna elanike arvamus. Linnavolikogu järgmine istung toimub neljapäeval, 18. juunil.
MATI ALEV
