Viimastest kohalike omavalitsuste volikogude valimistest on möödunud kaks aastat. Kahe aasta pärast seisavad ees uued valimised ja saabuvad taas ajad, kus antakse lubadusi, räägitakse suure suuga tehtust, vahel loobitakse üksteise suunas pori või tehakse hellitlevalt pai.
Leidsime Vooremaa toimetuses, et pole paremat aega kui praegu, et korraldada kolmes Jõgevamaa vallas vahevalimised. Vahevalimiste rubriigi eesmärgiks on teisisõnu teha vahekokkuvõte, mis on selle aja jooksul korda saadetud või ka tegemata jäetud, eesmärke püstitatud ja neist loobutud, kaasamõtlejaid leides ja leidmata jättes. Vaatluse all on Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa vallavolikogude liikmed.
VOOREMAA
Põltsamaa vallavolikogus sai kõige rohkem kohti valimisliit Ühine Põltsamaa, kokku üheksa. Volikokku pääsesid Reet Alev, Elmo Krumm (Lahkunud volikogust. Tema asemel töötab volikogus Toomas Teppo), Karro Külanurm (töötab abivallavanemana), Lembit Paal, Indrek Eensalu, Arvi Pettai (ei ole volikogus), Toivo Tõnson, Rauno Kuus, Sigrid Saar.
Sotside ridades pääsesid vallavolikokku Margus Möldri, Ulvi Punapart, Piibe Haab, Jaan Aiaots, Annika Kreitsman, Merle Mölder, Toivo Peets (ei osale volikogu töös).
Keskerakonna saagiks jäi kolm volikogu kohta, volikogus on Margi Ein, Andres Vään, Kaire Bubnis.
Reformierakonnast on vallavolikogu koht Erkki Keldol ja Margus Metsmal (tema asemel on volikogus Margus Koho).
EKREst on volikogus Olev Teder ja Eve Miljand.
MERIKE KASK
KÜSIMUSED
- Mis oli põletavam küsimus enne valimisi, miks te otsustasite valimisvõitlusse minna?
- Kuidas on Teie jaoks see küsimus lahendatud?
- Kui headeks/halbadeks on osutunud teie koalitsiooni/opositsiooni partnerid?
- Kuidas olete kaasanud kodanikke/valijaid? Palju on olnud kohtumisi/arutelusid?
- Millise lubaduse täitmine on seni kõige keerukam? Miks?
- Senist kogemust arvesse võttes, kas kavatsete ka järgmistel valimistel osaleda?
ERKKI KELDO Reformierakond, Vallavolikogu aseesimees
- Valimistel oli mitmeid olulisi küsimusi. Esiteks tahtsin valla juhtimises ja arengus kaasa rääkida, et kujundada valla tulevikku. Kui rääkida konkreetsetest objektidest, siis minu jaoks on olulised kergliiklusteed, haridusvõrk, vaba aja veetmise võimalused, et vald oleks oma elanikele avatud ja kaasav, mille üheks heaks näiteks on kaasava eelarve ja noortevolikogu loomine. Uute ettevõtete kutsumine Põltsamaale, et luua uusi töökohti. Suure teemana on valla elukeskkond ja inimeste heaolu tervikuna.
- Valla tuleviku kujundamisel saan kaasa rääkida. Kuigi saime valimistel ainult kaks kohta volikogus, siis usun, et meie arvamust võetakse kuulda ja meil on võimalus kõikide kolleegidega suhelda. Järgmistel valimistel soovin kindlasti, et Reformierakond saaks volikogus rohkem kohti, mis annaks meile tugevama mandaadi enda ideid kaitsta ja ellu viia. Mingid küsimused on tänaseks juba lahenduse leidnud, kuid kindlasti on veel palju tööd teha. Valmis on saanud uus tervisekeskus. Lõpuni tehti Annikvere kergliiklustee. Remonditud on omajagu teid ja tänavaid, kuid sellega tuleb kindlasti jätkata. Raha on eraldatud Põltsamaa-Lustivere ja Põltsamaa-Esku suunalise kergliiklustee projekteerimiseks. Koostöös maanteeametiga sooviksime kergliiklusteed reaalsuseks teha. Plaani on võetud uue lasteaia ehitamine. Aktiivselt on edasi mindud Kamari veekeskuse arendamisega. Põltsamaa vallal on kaasav eelarve summas 50 000 eurot, mis on väga hea võimalus inimestel kaasa rääkida. Põltsamaa valda on loodud toimiv noortevolikogu. Põltsamaale peab ka tulevikus jääma gümnaasium ning vallas peab saama kvaliteetset haridust. Kindlasti tuleb vaeva näha veel mitmetes valdkondades.
- Mina ei oska kellegi kohta midagi halba öelda. Kõik inimesed teevad enda tööd täie südamega. Enamus volikogu liikmeid teevad seda enda põhitöö kõrvalt ja tahavad valla arengusse panustada. Eks alati võiks rohkem teha, kuid eks ühinenud omavalitsuses lähebki aega, et töökultuurid ja harjumused kokku kasvaksid.
- Varasemalt ütlesin, et seisin selle eest, et valda luuakse noortevolikogu ja kaasav eelarve. Kuna olen ka volikogu aseesimees, siis erinevatel üritustel ja sündmustel olen üpris palju käinud ja inimesi tervitanud. Selle üle on väga hea meel, kui palju huvitavaid ja mitmekülgseid üritusi Põltsamaa vallas toimub. Lisaks oleks käinud koolides. Kultuuri- ja spordikomisjoni juhina olen käinud valla erinevates asulates ja tutvunud sealsete aktiivsete inimeste ja ühingutega. Kõik on jätnud väga positiivse ja tegusa mulje. Suviti teeme erakonnakaaslastega kalakohvikut. Mulle on väga oluline inimestega järjepidevalt suhelda.
- Tahaks, et rohkem tähelepanu ja kasutust leiaks Põltsamaa jõgi ja selle ümber olevad alad koos Põltsamaa lossiga. Piirkonna arendamise teeb keeruliseks suur rahavajadus, mis tähendab, et vallal üksi ei ole võimekust sellist projekti tervikuna lahendada. Appi on kindlasti vaja nii riiki kui ka erasektorit, et meil võiks olla korralik kontserdipaik, promenaad ja isegi ujula(spaa) ilusa jõe lähedal.
- Jah, kindlasti. Tahan anda enda panuse ja kogemused, et Põltsamaa valda edasi arendada. Minu jaoks on oluline, et vald oleks arenev ja vallavalitsus ning volikogu julgeksid vastu võtta otsuseid, mis seda arengut toetaks.
ANNIKA KREITSMAN, Sotsiaaldemokraatlik erakond
Ühinemas olid neli valda. Kui enne olin olnud ühe väikese valla piiripealne vallaelanik, siis nüüdsest olin suure valla ääremaa elanik. Maal elades, aga linnas tööl käies tundus mulle vajalik kandideerida, et toetada nii oma piirkonna elanikke kui ka kujundada ja arendada koostööd ning üksteise väärtustamist ühinenud Põltsamaa vallas. Hariduskomisjoni liikmena on minu jaoks väga oluline hariduse teema. Olin neli aastat Jõgevamaa alusharidusjuhtide sektsiooni esimees ning seega oman head ülevaadet piirkonna lasteaedadest ja koolidest. Pean oluliseks iga lapse ja pere heaolu, et tagatud oleksid head mängu-, õpi- ja kasvutingimused ning tugisüsteemid. Just alushariduse teema tundubki minu jaoks kõige põletavam.
Kuna lasteaedades on väga erinevad töökorraldused ja olenevalt piirkondadest erineva suurusega rühmad, siis peab arvestama igati toimiva asutuse töökultuuri, väljakujunenud traditsioonide, õpikäsitustega ning vajadustega. Ülevaate haridusmaastikust on andnud kõikide valla haridusasutuste külastamine, arutelud ja vestlused haridustöötajatega, lapsevanematega, lastega. Neile, kes on enamjaolt kritiseerinud meie valla poliitikat, olen soovitanud järgmistel valimistel ise kandideerida. Minu arust on see väga väärt kogemus, mida võiksid kõik ise kogeda.
MERLE MÖLDER, Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas
- Minu jaoks oli kõige suurem teema tervisekeskus.
- Tehtud! Piirkonna inimestele on loodud head võimalused arstiabi saamiseks, kuigi on veel väikesed kasvuraskused, siis on meie piirkonnas täna kõik võimalused kvaliteetse arstiabi saamiseks. Igapäevaselt me ehk ei panegi tähele, kui vajalikud on Põltsamaa piirkonnas kohapeal perearstid, eriarstid, labor, füsioteraapia, kuid kui ühel päeval see kõik ära võtta, siis …
- Kui olen võtnud otsuse kandideerida, siis pean arvestama sellega, et nii häid kui ka vähem häid valikuid tuleb teha ja kõike seda ikka samas seltskonnas. Minu jaoks ei ole häid ja halbu – on ikka erinevad arvamused ja alati ei peagi kõik inimesed olema samal arvamusel. Võib leppida ka eriarvamustega ja seda kõike inimlikult.
- Olen ise alati avatud ja osalen aruteludel/kohtumistel (100 protsenti pole olnud võimalik, aga võin julgelt öelda, et osalen).
- Lasteaia renoveerimine oli ühinemislepingus – see renoveerimine sellise hinnaga ei ole mõistlik. Eks haridusmaastik on üldse raske teema.
- Kui minu kaasarääkimine osutub otstarbekaks, siis olen valmis enda aega panustama. Kuna ma ei kuulu ühtegi erakonda, siis kui keegi peab oluliseks mind oma nimekirja kutsuda, olen valmis panustama.
ERIKA SARI, Sotsiaaldemokraatlik erakond
- Põltsamaa linna ja valla koolivõrk. Tundsin, et Põltsamaa ühisgümnaasiumi kestmajäämine vajab poliitilist tuge.
- Põltsamaa ÜG juhtkond ja õpetajaskond on omalt poolt teinud palju, et kool silma paistaks ja ei tekiks küsimustki, kas teda ikka vaja on. Valla koolivõrgu osas kehtivad hetkel ühinemislepingu tingimused, nii et see osa tööst kandub tulevikku. Aga mõtteid oleme juba selles osas vahetanud, eelkõige hariduskomisjoni koosolekutel.
- Minu arvates on nii koalitsioon kui ka opositsioon üsna haridusmeelsed. Kui komisjoniga tööd alustasime, siis käisime läbi kõik valla koolid, kohtusime koolijuhtidega ja saime ülevaate hetkeseisust. Kui PÜG-i õpilaskodu vajas remonti, siis oli otsus maja remonti rahastada üksmeelne.
- Mingeid eraldi kohtumisi valijatega ei ole olnud. Arutelud on toimunud igapäevaste vestluste käigus.
5.Lubaduseks oli, et kõik valla lapsed saaksid soovi korral Põltsamaa huvikoolide töös osaleda, selleks peaks käima saama vallasisese bussi, et lapsed saaksid ka õhtul hiljem koju. Komisjoniliikmetega asja arutades jõudsime aga arusaamisele, et lapsevanemad toimetavad ise oma laste logistikat niikuinii, seega puudub reaalne vajadus lisabussi järele.
- Hetkel ei ole ma kindlat otsust teinud. Sõltub, mida valijad soovitavad.
JAAK KASK, Sotsiaaldemokraatlik erakond
- Kuna olin enne Puurmani vallavolikogus ühe perioodi, siis nõustusin kandideerima, et Puurmani piirkond ei jääks ühinenud omavalitsuses esindamata. Samuti oli minu jaoks oluline, et ühinenud omavalitsus võimalikult kiiresti tööle hakkaks.
- Kuna ei läinud ühtegi n-ö põletavat küsimust lahendama, siis sellele küsimusele ei saa vastata.
- Isiklikul tasandil leian, et koostööd saab teha mõlema poolega. Olgu see siis volikogu või volikogu komisjonide tasand. Usun, et nii väikses piirkonnas ei ole väga õige teie/meie kaigast vedada. Ressursid on piiratud (sh inimressurss) ja igal juhul on vaja teha koostööd, langetamaks mõistlikke otsuseid.
- Eraldi n-ö kohtumisi valijatega korraldanud pole. Juba kandideerides oli minu põhimõte, et olen avatud. Kui on muresid ja rõõme, siis minu poole võib alati pöörduda. Seega on pigem olnud otsepöördumised, kui miskit on halvasti, aga vahel on öeldud ka häid sõnu. Ringi liikudes olen ikka ka ise inimestega suhelnud. Otsesuhtluses on inimesed avatuma ja saab vahetumat tagasisidet.
- Eks kõige keerukam on täita lubadusi, mis nõuavad suurt rahalist ressurssi. Ühinenud omavalitsus on küll suurem, aga ega rahakott sellest pole oluliselt kasvanud. Pigem on keerulisem teha valikuid (keskus vs. piirkondlikud investeeringud).
- Leian, et uus omavalitsus on saavutanud ühinemisjärgse töörütmi ja laias laastus asjad toimivad. Täna pole sellele veel väga mõelnud, kas uutel valimistel kaasa löön. Suuresti on see töö missioonitundest ja eks kui aeg on küpsem, on näha, kuidas missioonitunne südametunnistusele koputab.
REET ALEV, VL Ühine Põltsamaa
- Enne valimisi oli peamine eesmärk, et suures vallas jätkuks piirkondade tasakaalus areng. Oluliseks pidasin teenuste osutamise ja piirkondade arengu jätkumist.
- Kahjuks on tegevuste teravik keskendunud linna nn järeleaitamisele. Võib öelda, et tugeval piirkonnal peab olema ka tugev keskus, kuid piirkondade arvelt keskust arendades jooksevad piirkonnad varsti tühjaks. Kahjuks!
- Opositsioonis olles oleme kahjuks ainukeseks partneriks endale ise. Omavahelist koostööd hindan väga heaks. Koalitsiooni pasundatud konstruktiivset (loe: ülesehitav, lahendust võimaldav; edasiviiv, viljakandev, asjalik) koostööd ei paista kahjuks kusagilt. Siiani jätab koalitsioon mulje, et teen mis tahan. Oleme opositsiooniga paljusid teemasid ka volikogus toetanud vaatamata sellele, et meie käest pole nõu või arvamust küsitud. Ju siis polegi vaja. Näen, et täna toimub koalitsiooni eestvedamisel igapäevaselt liigne rapsimine ja mõtlemata tegutsemine. Omavalitsuse juhtimine ainult läbi Exceli võib anda täna kokkuhoiu, kuid pikemas perspektiivis peaks arvestama ka muude komponentidega.
- Inimestega suhtlemine on igapäevane ja sageli kohtan rahulolematust praeguse olukorraga. Kuidas aidata?
- Valimislubadused olid kõigil nimekirjadel üpris sarnased. On asju, mida on ellu viidud ja on asju, millest ei hoolita. Ei ole mahti kõiki lubadusi läbi vaadata, kuid valimisliidu juhtimise valdkonnast toon välja kolm tegevust, mille elluviimine aitaks suures vallas piirkondi paremini edasi arendada. Valimisliidu Ühine Põltsamaa programmist: Meie jaoks on oluline, et vallavolikogu omandaks senisest suuremat kaalu Põltsamaa valla arengu kujundamisel. Soovime, et volikogu tööd juhiks inimene, kelle jaoks on see põhikohaga töö, et ta pühenduks täielikult volikogu juhtimisele.
Oluliste kohalike küsimuste arutamiseks moodustame kogukonnakogu, kuhu kuuluvad külavanemad ning kodanikuühenduste esindajad.
Korraldame vähemalt kord aastas vallajuhtide kohtumise erinevate piirkondade elanikega, et selgitada välja valla arengu kitsaskohad ja anda tagasisidet seni tehtule.
Ja meenutan üht lubadust, mida andsid valijale kõik nimekirjad ‒ kalmistute parklate kordategemine. Kahjuks on Põltsamaa kalmistu parkla siiani üks kõige viletsamas seisus olev objekt terves vallas. Kas poriaugu korda tegemine jääbki ainult valimislubaduseks? 6. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Olen kindlasti kandideerimas.
INDREK EENSALU, VL Ühine Põltsamaa
- Olles olnud pikalt endises Põltsamaa vallavolikogus ning huvitudes piirkonna üldisest arengust, tundus kandideerimine vastutuse võtmise loomuliku jätkuna. Eks ühinemisjärgne olukord oli paljudele suur küsimus ja väljakutse. On tänaseni. Oluline, et kõik ei oleks vaid linnakeskne ja tähelepanu jaguks ka mujale. Samas ilma tugeva keskuseta ei ole ka vald tugev. Ehk otsest põletavat küsimust ei olnudki, vaid pigem soov aidata kaasa valla arengule terviklikult ning seista ikka spordi ja vabaaja võimaluste ning pooleliolevate projektide (veelauakeskus, Kuningamäe, staadion) eest. Ka ühinemisleping paneb neljaks aastaks suhteliselt selged raamid ning neis peame ühiselt püsima või siis vajadusel ühiselt otsustama, mida oleks vaja muuta.
- Kuigi mitmed algatatud vabaaja projektid on vahepeal ehk küsimusi tekitanud, mida ja miks peaks vald nendega tegema, siis tänaseks ikka liigutakse nendega edasi. Oleme saanud maakonnast ainsana neljaks aastaks terviseradadele (Kuningamäe) riigipoolse toetuse, Kamari veelauakeskuse ehitus käib ja see valmib eeldatavalt uue aasta suveks ning staadioni planeering on valmis ja suureks väljakutseks on selle ehitusega alustamine.
- Eks mõned põhimõttelisemad ja suuremad teemad on pingeid tekitanud. Põletavaim neist on ikka olnud lasteaia teema, kus küsimus siiski põhimõttelisem ja linna üldist arengut ja perspektiivi arvestav. Tänased otsused on järgnevaks 50 aastaks. Kahjuks ei ole koalitsioon vaatamata tehtud analüüsidele ja üldistele maailma trendidele olnud valmis nendega arvestama. Põltsamaa linn on väheneva rahvastiku ja aina vaiksemaks muutuva elukeskkonnaga. Lasteaia rajamine kesklinna aitaks seda negatiivset tendentsi veidigi muuta. Lisaks kesklinnas asuv lasteaed oleks võrdsemalt kättesaadav igas linna osas elavale elanikule. Lisaks lasteaia teemale teeb pisut kurvaks ka see, et koalitsiooni juhtivad poliitikud (volikogu esimees ja aseesimees) on tegelikult Tallinna mehed, Põltsamaale satuvad harva ja siis on ka kiire ning tegelikku kirge ning hoolimist Põltsamaa vastu on pigem vähe.
- Oleme erinevate teemade osas küsinud arvamusi, teinud mitmeid algatusi, nt see sama lasteaia teemagi. Opositsioon on esitanud omapoolse eelnõugi, mis oli ajaloos suht esmakordne, kus volikogu liikmed esitasid eelnõu. Lisaks rahvaalgatus küsitluse tegemiseks, mis kahjuks volikogu poolt ei leidnud toetust. Sellised teemad teevad kurvaks ja võtavad motivatsioon maha, aga loodad, et ehk ikka läheb paremuse suunas.
- Võib-olla elanike kaasamine. Oleme lubanud nii ühinemislepingus kui ka arengukavas olla elanike arvamusega arvestav. Kui selleks oli võimalus ja inimesed avaldasidki oma arvamust, siis kahjuks koalitsioon oma otsusega nullis selle. Arvatavalt edaspidi on elanike kaasamine veel keerulisem ja raskem.
- Väga raske küsimus hetkel. Ilmselt mitte. Aga samas ei taha praegu ka lõplikku otsust teha. Lihtsalt tuleb veidi rohkem tööd, et tulevikus opositsiooni mitte jääda. Täna on valimisliit oma suurima häältemandaadiga opositsioonis. Samas meil on volikogus kõik kogenud ja tugevad isiksused, sh endised vallavanemad, volikogu esimehed. Kahjuks hetkel jääme aga paljuski kõrvale.
EVI ROHTLA, VL Ühine Põltsamaa
- Mind huvitab oma koduvalla käekäik ning soovin selle edenemisele kaasa aidata ja sõna sekka öelda
- Kuna valimisliit Ühine Põltsamaa „puksiti” opositsiooni, siis meil oluliselt ei ole võimalik sõna sekka öelda. Tihti küll küsitakse arvamust ja nõu, aga otsustakse ikka nii nagu koalitsioonile vajalikum või meelepärasem.
- Opositsioonipartnerid on endiselt mures valla käekäigu pärast, kuigi meie häält ei võeta kuulda. Oleme püüdnud mõjutada läbi vestluste koalitsiooni liikmete otsustamist valla arengule oluliste otsuste tegemisel, aga siiani on ikka hääletatud nii, nagu käsk koalitsiooni tagatubades on antud.
- Vallakodanikega toimub pidevalt kohtumisi ja vestlusi. Inimesed ei saa aru, mis toimub ja miks selliseid otsuseid vastu võetakse.
- Väga raske on muuta valla juhtimist vallakodanikku arvestavaks ja tema arvamust kaasavaks. (Meie sooviks oli: vallavolikogu ja-valitsus arvestavad omavalitsuse juhtimisel erinevate huvigruppide, kolmanda sektori, ettevõtjate ning vallas elavate või töötavate inimeste ettepanekutega ning tagavad nelja ühineva omavalitsuse võrdväärse ja tasakaalustatud arengu).
SIGRID SAAR, VL Ühine Põltsamaa
- Usun, et kohalikud omavalitsused (eriti väikestes maapiirkondades nagu Põltsamaa) vajaksid väga seda, et tuleks rohkem noori tegusaid inimesi uute ideedega. Põltsamaa vallavolikogu pingil näeme väga suures osas liikmeid, kes on istunud seal aastaid või isegi aastakümneid. Meil kõigil on parim enne ja paratamatult saab see ükskord mööda. Kui see juhtub ehk ideed on otsas, motivatsioon on otsas ja puudub tegelikult soov ning tahe eelkõige kogukonna huvides otsuseid teha, võiks olla nooremaid, kes tahaksid initsiatiivi haarata.
- Ei ole lahendatud ja kahjuks on väga vähe noori täna ühinenud omavalitsuste volikogu pinkidel. Mis kõige kurvem: teemad, mis puudutavad otseselt 25+ elanikkonda on laual selliselt, et arvestatakse vaid otsustajate arvamuse ning huviga ja tegelikku sihtgruppi otsustusprotsessi ei kaasatagi.
- Üheks väga suureks kaalukausiks minu kandideerimisel saigi see, et leidsin mõttekaaslased valimisliidust Ühine Põltsamaa. Meil on väga tugev nimekiri/koosseis ja nende inimestega koos opositsioonis töötada on väga suur rõõm.
- Kodanike ja valijate kaasamine otsustusprotsessi on pigem otsustajate (koalitsiooni) pärusmaa ning opositsioonis olles ei saa me nii ehk naa midagi otsustavat ära teha. Küll aga oleme hoolitsenud selle eest, et valimisliidu Ühine Põltsamaa liikmete seisukohad oleksid olulisemate teemade puhul (nagu näiteks uue lasteaia ehitamine) kajastatud ning valijatele selgelt esitletud.
- Nagu öeldud, opositsioonis olles on väga vähe võimalusi mõnd lubadust täita või ellu viia. Oleme volikogus seisnud selle eest, et ühinenud omavalitsus tervikuna areneks ja oleks visioon. Kahjuks koalitsioon töötab teistel põhimõtetel ja motiividel.
- Kindlasti kandideerin ja loodan väga, et uutel valimistel tuleb kandideerima ja osutub valituks just rohkem noori inimesi.
TOOMAS TEPPO, VL Ühine Põltsamaa
- Valimised olid ajalooliselt ainulaadsed – peale valimisi tekkis neljast omavalitsusest üks ja täiesti teistsugune omavalitsus. Põletavam küsimus oli tekkiva Põltsamaa valla tasakaalustatud ja mitmekülgne areng.
- Põltsamaa vald on arenenud paiguti rohkem ja kiiremini kui paljude viimaste aastate jooksul. Kui tasakaalustatud see areng on olnud, saab selgeks, kui liitumislepingu lisaks olnud prioriteetsete investeeringute kavas 2017–2021 tehtud tööd ära märkida. Paar aastat on ka veel aega.
- Eelnev 18 aasta pikkune töö endise Pajusi valla volikogus andis kogemuse, et kohaliku elu arendamisel on võimalik poliitilised võitlused väikeste eranditega kõrvale jätta. Suuremas omavalitsuses ei ole see ilmselt võimalik.
- Kuna olen kohaliku külaseltsi liige, võib öelda, et ükski seltsi üritus või koosolek ei möödu ilma valda ja valla arengut puudutava aruteluta. Seega on kohtumisi valijatega üsna tihti.
- Opositsiooni jäädes on valimislubadusi alati keerukas täita, seega jätaks selle küsimuse koalitsioonis olevatele erakondadele. Küll võib öelda, et valimisprogrammide ühisosa väikestes omavalitsustes on üsna suur ja arengud, mis on vajalikud ning kõnetavad paljusid, saavad ikka tehtud.
- 6. Kõige üllatavam kogemus nendelt valimistelt puudutab koalitsiooni moodustamise protsessi peale valimisi Põltsamaa vallas. Seda arvesse võttes ei tahaks küll järgmistel valimistel kandideerimast loobuda.
TOIVO TÕNSON, VL Ühine Põltsamaa
- Ei olnudki erilist valimislubadust, rohkem sellised toetame, aitame lubadused. Aga selleks ajaks olid valla elus pooleli mitmed olulised projektid, mille ellukutsumise juures olin oma endise töö tõttu olnud, ja soovisin aidata need lõpuni viia. Näiteks uus tervisekeskus, Kamari veesuusakeskus, Kuningamäe terviserajad ja suusamägi jne.
- Asjad liiguvad. Küll omas tempos, aga ega kiiremini suuri asju teha ei olekski võimalik. Kergliiklustee saime valmis, tervisekeskus on ka olemas. Kamariga läheb veel veidi aega, aga ka see on peaaegu lõppjärgus. Kuningamäe valmimisega peame veel mõned aastad ootama, aga asjad liiguvad kenasti. 40 000 toetusraha ja sama palju omavalitsuselt aitab asja kenasti edasi arendada.
- Koostöö koalitsiooniga ei ole meil eriti hästi sujunud. Kindlasti mitte nii, nagu me valimiste eel lootsime. Varem vallavolikogudes sellist n-ö suure poliitika tegemist ei olnud, nüüd on aga linn tulnud ka meile volikokku. Rohkem võiks olla opositsiooni kaasamist asjade aruteludesse. Ei olegi alati vaja, et meie arvamus peale jääks, aga võiks asju rohkem üheskoos arutada. Arvamus võib ju kõigil olla ja äkki kujuneb sealt välja hea koostöös tehtud otsus. Seda praegu kahjuks vallavolikogus ei näe.
- Eraldi kohtumisi valijatega ma korraldanud ei ole ja ega seda pole vast vajagi. Oma igapäevases töös puutun pidevalt valla elanike ja nende rõõmude-muredega kokku. Sageli olen nii kuuldud mured vallavalitsusse edastanud ja sealt ka neile lahendusi saanud. Volikokku pole nendega tõesti jõudnud, aga küllap pole nii kuumi teemasid ka ette tulnud.
- Kuna erilisi lubadusi ei andnud, siis pole olnud konkreetselt midagi täita. Aga seda eesmärki, et neljast ühinenud omavalitsusest kasvab ühinemisprotsessi käigus üks uus, mille kõik osad oleks tasakaalustatult arendatud, pole veel korda läinud ellu viia.
- Kindlasti ei kavatse rohkem kandideerida.
-
ANDRES VÄÄN, Keskerakond, vallavolikogu esimees
1. Kõige olulisem oli omavalitsuse töövõime pärast haldusreformi ja ühinemislepingu täitmine.Uus omavalitsus on formeerunud ja töövõimeline
3. Igal poliitikul ja igal erakonnal on oma valijatega kontakt ja pidev regulaarne suhtlemine erakondade tasandil. Rahvakohtumisi on olnud palju, erinevatel teemadel ja erinevatel tasanditel
4. Koalitsioonipartnerid on osutunud konstruktiivseteks, eriti arvestades, et nii laiahaardelist koalitsiooni Eestis teist ilmselt polegi.
5. Kõige keerukam on täita lubadusi, millised rahalisi võimalusi alahinnates olid lisatud ühinemisleppesse. Alahinnates seetõttu, et ehitushinnad sellel perioodil kallinesid oluliselt, näitena Tõrukese lasteaia renoveerimise takerdumine. Samuti on keeruline täita lubadusi, mis kaasnevad erainvestorite kaasamisega, näiteks Põltsamaa ujula arendamine.
6.Osalen kindlasti järgmistel omavalitsuse valimistel
Ajakirjanike küsimustele ei leidnud aega vastata, Kaire Bubnis, Piibe Haab, Margus Koho, Gilmar Krživets, Rauno Kuus, Eve Miljand, Kalev Pikver, Ulvi Punapart, Olev Teder.Lembit Paal ja Jaan Aiaots vastasid saadetud e-kirjale, et nad ei soovi vastata. Olev Teder aga kinnitas, et ei saa töö ajal niisuguste asjadega tegeleda ja ta üldsegi ei soovi poliitikast rääkida.
