Erastamisväärtpaberite aeg saab otsa

Vabas Eestis on eraomand iseenesestmõistetavus, nagu see ühes demokraatlikus riigis peabki olema. Erastamisväärtpaberid, mille kehtivusaeg selle aastaga ümber saab, on üks viimaseid meenutusi minevikust, kui demokraatlike põhimõtete kehtivus sugugi nii iseenesestmõistetav polnud. Ka selle meenutuse aeg on ümber saamas ? EVP-sid saab erastamisel kasutada, osta ja müüa veel ainult kuni selle aasta lõpuni, uuest aastast aga enam mitte.

Erastamisväärtpabereid jagas riik Eesti elanikele 1990. aastate keskpaigas selleks, et saaksime oma kodud erastada ja need saaksid ka riigi silmis meie omaks. Igaüks sai erastamisväärtpabereid vastavalt töötatud ajale ja sellele, kas ja kui palju nõukogude võim oli inimestelt neile kuulunud vara ära võtnud. EVP-sid ei tohiks ka kindlasti segamini ajada kollaste kaartidega, mis on ammu kehtivuse kaotanud. Need, kellel oli EVP-sid rohkem, kui elukoha või maa erastamiseks kulus, said need kas ära müüa või jätta panka ootama, kuni nende hind kasvab, ja müüa siis. EVP-sid saab ka pärandada ? seega on paljud meie seast saanud pärandina vanavanemate või teiste sugulaste erastamisväärtpabereid.

Aasta lõpus läheb kiireks

Praeguseks on erastamisväärtpabereid umbes sajal tuhandel EVP-arvel, kokku 475 miljoni krooni väärtuses. Selle aasta lõpuni saab neid veel müüa ja kasutada maa või eluruumi erastamisel, pärast 31. detsembrit on aga võimalik taotleda poole aasta jooksul riigilt kasutamata jäänud EVP-de hüvitamist. Peale 2. juulit 2007 on aga rong läinud ja need, kes selleks ajaks oma erastamisväärtpaberitega midagi ette võtnud pole, nende eest enam raha ei saa.

Igal juhul tuleks kõigil kontrollida, kas neil on jäänud arvele mõni EVP-summa ja otsustada, mida sellega ette võtta. Seda saab teha Hansapangas ja SEB Eesti Ühispangas. Teised Eesti pangad EVP-dega ei tegele. Sealt saab infot ka likvideeritud pankades (näiteks EVEAs) asunud kontode kohta ? need erastamisväärtpaberid ei läinud pankade pankrotistumisel mitte kaduma, vaid kanti väärtpaberite keskregistrisse ja arveid saab kasutamiseks taasavada. Selleks tuleb pangas kirjutada avaldus.

Kuidas toimida järgmisel aastal?

Kui arvel on alla 250 krooni väärtuses EVP-sid, oleks kasulik need igal juhul enne aasta lõppu maha müüa, kuna alla 250-krooniseid EVP-arveid riik ei hüvita. Kui arvel on rohkem EVP-sid, saab inimene valida, kas need pangale müüa või pisut oodata ja taotleda järgmisel aastal riigilt hüvitist.

Riik hüvitab kasutamata jäänud väärtpaberid kursiga üks ühele. Kõik, kes taotlevad õigeaegselt hüvitamist ja kelle arvel on kuni 3000 krooni väärtuses EVP-sid, saavad kogu hüvituse kätte järgmise aasta lõpus. Suuremad summad hüvitatakse võrdsetes osades kuni viie aasta jooksul ? kuni 5000-kroonised arved kahe aasta jooksul, 5001-9000-kroonised kolme aasta jooksul, 9001-25 000-kroonised nelja aasta jooksul ja sellest suuremad arved viie aasta jooksul. Igal aastal teeb riik aasta viimases kvartalis hüvitise saajale ühe ülekande.

Kes on otsustanud oma kasutamata jäänud EVP-de eest hüvitist küsida, peab esitama avalduse sellele pangale, kus tema EVP-arvet teenindatakse. Pangakontorid võtavad avaldusi vastu alates 8. jaanuarist kuni 2. juulini 2007. aastal ning abistavad ka avalduse täitmisel. Internetipanga kliendid saavad esitada avalduse interneti vahendusel.

Kes hiljaks jääb, see ilma jääb?

Pärast 2. juulit 2007 pangad enam avaldusi vastu ei võta. Siiski ? kui see on väga erilisel põhjusel jäänud õigel ajal tegemata, saab veel pöörduda rahandusministri poole, kes saab mõjuva põhjuse korral ka hilinenud avaldusi vastu võtta.

Nüüd polegi muud, kui pass kätte ja kiirelt panka järele kontrollima, kas ja kui palju võiks veel EVP-sid alles olla!

Uku Hänni,
rahandusministeeriumi halduspoliitika nõunik

blog comments powered by Disqus