Tegelikult hääletas 10. mail lapsele elatise tagamise seaduse menetlemisel ?poolt? 47 ja vastu 31 saadikut. Aga hääletusel ei olnud mitte eelnõu seadustamine, vaid ettepanek lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu tagasi lükata. 47 häält tuli koalitsioonierakondadest ja 31 opositsioonist. Sisuliselt toetasid lapsele elatise tagamise seadustamist sellisel kujul Res Publica, Isamaaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ning selle vastu olid Rahvaliidu, Keskerakonna ja Reformierakonna saadikud.
Nii langeski menetlusest välja eelnõu, mille mõte on, et riik tagaks elatise lapsele, kelle ühelt vanemalt on elatis kohtulikult välja mõistetud, kuid kes seda kas hoolimatusest, pahatahtlikkusest või majanduslikust kitsikusest tingitult ise maksta ei taha või ei saa. Ma tänan kõiki saadikuid, kes sõnavõttudes seda algatust tunnustasid ja toetasid, kuid ometi on kurb, et eelnõu tegelikkuses toetuseta jäi. Eriti nende argumentide põhjal, mida koalitsiooniparteide esindajad tõid, pean tõdema, et koalitsioon ei suuda tõsta laste huve kõrgemale poliitilisest mängukirest.
Koalitsioonil puudub tahe
Pean loomulikult tunnistama, et konkreetses Res Publica esitatud eelnõus, nagu ka igas teises Riigikogus menetletavas eelnõus, on kümneid nüansse, mille üle on võimalik arutleda ja mida saab lihvida. Kuid on kahetsusväärne, et valitsusparteide saadikud otsisid ettekäändeid eelnõu kritiseerimiseks näiteks murest selle üle, kuidas riik lapsele elatiseks makstava raha ikka täpselt tagasi saab. On eriti küüniline tuua puuduseks kohtutäiturite süsteemi kõlbmatus, jättes lapsed sellesama süsteemi sisse raha ootama. Samuti on masendav kuulata tühje etteheiteid elatise saajate ringi laiendamise vajalikkusest, olukorras, kus täna keeldutakse üldse kellelegi elatist maksmast.
Meenutan, et lapsele elatise tagamise seadus on Res Publica algatus, mille eesmärk on tagada riiklikult elatis neile lastele, kelle üks vanem oma seaduslikku kohustust ei täida. Seda ka siis, kui üks lapsevanem on kadunud Venemaa avarustesse, Ukrainasse või Ameerikasse. Seda ka siis, kui elatise maksmiseks kohustatud inimene on küll tead, kuid kui ta sissetulekud ja varaline seis on nii kasin, et sealt ei ole lihtsalt võimalik selle kohustuse täitmiseks raha leida. Täna on kohtutäiturite käes lahendamata ligi 12 000 elatisraha juhtumit, mis tähendab, et kusagil on sama suur arv lapsi koos tema eest hoolitseva vanemaga. Meil on täna ligi 25 000 last, kes on õigustatud elatist saama, see number näitab, et veel teist samapalju on lapsi, kelle elujärg võiks olla elatise saamise korral märgatavalt kergem.
See on hulk inimesi, kes peavad hakkama saama ilma ühe vanema panuseta, see on hulk peresid, kus üks vanem pingutab kahe eest, et toime tulla ja laste käekäiku kindlustada. Neil inimestel ei ole nii suuri võimalusi realiseerida oma õigusi, neil ei ole aega ja energiat, et igapäevaste toimetuste kõrvalt kohtuteed käia ja otsida taga teist vanemat, kes suhtub oma kohustustesse kergekäeliselt.
Neil inimestel on täiesti ükskõik, et keegi neid ?põhimõtteliselt? toetab, nad peavad oma elu elama iga päev, iga tund, iga minut.
Valitsus on sotsiaalministeeriumi suu läbi öelnud välja, et nende peamine mure on selles, kuidas oma lastele hüvitiseks makstav raha hiljem kätte saada. Täiturite süsteem ei ole nende meelest piisav. On isegi arutatud, kas selle probleemi lahendamiseks peaks lisaks täituritele välja töötama eraldi struktuuri. Ikka selleks, et raha kohustust mittetäitvalt vanemalt tagasi saada. Riik justkui ei püüakski olla omakasupüüdmatu ja käituda riigina, kes kogutavat maksutulu kulutab selliselt, et kanda sotsiaalset vastutust hoolitsedes nende eest, kes tegelikult abi vajavad. Ei piisa sõnadest, et probleem on tõsine ja sellega tuleb edasi tegeleda. On kena, et saadakse aru, et meil on riigis sügav probleem, kuid puudub poliitiline tahe selle lahendamiseks.
Kaalul 25 000 lapse heaolu
On hea, et sellel hääletusel erapooletuid ei olnud, erapooletus näitab, et erakonnad on selgetel positsioonidel ja ka valijatel on võimalus protsessi mõjutada, toetades neid, kes lastele toetust otsivad. Kuna kaalukausil on 25 000 lapse hea toimetulek, siis teeb Res Publica kõik enesest oleneva, et riik hakkaks lastele elatisraha kompenseerima. Kutsun kõiki Eestimaa inimesi Lastekaitse Liidu koduleheküljele, andma toetushäält lapsele elatise tagamise seadustamisele, olen kindel, et jõuame ka nii suure toetajate hulgani, et elatise maksmisest saab riigi seaduslik kohustus. Lapsele elatise tagamise seadus on riigi jaoks tegelikult väike kulutus, arvestades meie demograafilist olukorda ja teades, et me ennetame probleeme nendes katkistes perekondades mitte ainult täna, vaid ka tulevikus.
REET ROOS,
Riigikogu liige, Res Publica
