|
|
Juba aastaid Põltsamaal murelapseks olnud Viljandi maantee ja Vana-Tallinna maantee on saanud lõpuks põhjaliku remondi järel uue näo ja kvaliteedi. Möödunud reedel kogunes seltskond selle ettevõtmisega seotud olnud inimesi nende teede ristumiskohal asuvasse parklasse, et Põltsamaa linnale olulise objekti remonditööde lõpetamist pidulikult tähistada. |
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on see esimene kord taasiseseisvunud Eesti ajaloos, kus Põltsamaa linn Eesti riigilt linna teede remondiks 352 000 eurot on saanud. Riigi poolt eraldatud raha eest sai linnas remonditud veidi üle kilomeetri maanteed.
Linnapea kinnitas, et tal on hea meel, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis selline otsus langetati. Kokku eraldati mitmele Eesti linnale, mida läbib transiitliiklus, kolm miljonit eurot.
Ammune unistus sai teoks
Kõnelaused kaks maanteed on Põltsamaad läbivad transiitteed, mille remontimist kavandati juba aastaid. Palju on räägitud ka võimalusest ehitada tee, mis linnast mööda läheks. Paraku on need jutud juttudeks jäänudki ja ilmselt ei teostu see plaan veel niipea. Ka praegune remonditöö ei saanud tehtud täielikult, vaid osa Vana-Tallinna maanteed jäi rahanappuse tõttu seekord remontimata.
Aiaots tõdes, et lisaks Põltsamaa linna läbivale transiitliiklusele, kasutavad remonditud teed aktiivselt ka nii Põltsamaa linna kui valla ettevõtjad.
Linnapea lausus tänusõnu maanteeameti lõuna regiooni juhi Kuno Männiku aadressil, kes väga kindlalt seisis selle eest, et Põltsamaa linn tõepoolest selle transiittee lõpuks remonditud saaks. Heade sõnadega polnud Aiaots kitsi ka tee-ehitajate aadressil, kes korraldasid oma tööd just nii, nagu nõupidamistel kokku oli lepitud.
Vallaametnikel vaiksem töökeskkond
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson lausus, et tema esindab vallavalitsuse rahvast, kes töötavad äsja remondikuuri läbi teinud Viljandi maantee ääres asuvas hoones. Ta tõdes, et tegelikult pole selles hoones töötamine lihtne olnud, sest maantee müra kostis sinna väga tugevalt sisse ning kippus häirima. Kui töökaitseinspektor saabus vallamajja mürataset mõõtma, selguski, et see oli üle lubatud normi, põhjustajaks kehva kvaliteediga tee.
Maanteeameti lõuna regiooni juht Kuno Männik kinnitas, et ka tema hinnangul oli see rahaeraldus väga vajalik. Ta lisas, et ühelt poolt on linna läbiv transiittee probleemiks, teisalt aga tõestab, et Põltsamaa asub oluliste teede ristumiskohas. Läbib ju linna nii Tallinna-Tartu maantee kui ka ida-lääne suunaline Jõgeva-Viljandi maantee.
Maanteeameti lõuna regiooni juht ütles, et nüüd on kindlaks määratud ka Tallinna-Tartu maantee trassikoridor, mis hakkab läbima Põltsamaa valda. Seetõttu kutsus ta üles vallajuhte hoolsalt jälgima, et trassikoridori maa-alale hooneid ega muid rajatisi ei ehitataks. Männiku sõnul on tänaseks teada ka need kohad ja lahendused, kuhu ja millisel moel rajatakse tulevikus möödasõidud Adaverest ning Neanurmest, aga nende realiseerumiseks tuleb veel kannatust varuda.
Järgmine katsumus Põltsamaa linnale on autosilla remontimine
Maavanem Viktor Svjatõšev kinnitas, et rõõmustab teeremondi lõppemise üle. Põltsamaal on suudetud üks linnale valus probleem lahendada. Maavanem avaldas lootust, et remondikuuri läbi teinud transiittee kaua vastu peab ning aktiivset kasutamist leiab. Ta avaldas lootust, et lähiajal suudetakse lahendada ka järgmine Põltsamaa linna ees olev tõsine probleem — Põltsamaa jõge ületava autosilla ehk Suure silla remont.
Remondiperiood oli keeruline, ent tulemust väärt
Vana-Tallinna maantee ääres elav põltsamaalane Arnold Kull lausus, et mäletab veel aega, kui maantee munakivikatte all oli, mis remonditööde käigus ka tõepoolest nähtavale tuli. Kulli sõnul olid tollel kaugel ajal kõik Põltsamaa linna läbivad peateed munakividega sillutatud. Põline põltsamaalane tõdes, et omal ajal tegid ka hobuvankrid munakiviteedel liikudes tugevat müra, kuid siiski mitte nii suurt nagu tänapäevased suured sõidukid.
Kull lausus, et enne remonditöid oli vana Tallinna maantee ääres elamine päris keeruline ja ega öösiti polnud õiget unerahugi. Nüüd, pärast remonti ning uue aluse ja katte saanud tee valmimist on müra tunduvalt vähemaks jäänud. Arnold Kull lausus, et tegelikult segas tee ääres elavat rahvast ka remont, kui tee aluspinnast kõvasti kinni trambiti. Lausa nii, et toas tekkisid lakke praod.
Arnold Kull kinnitas, et tee-ehitajad olid tublid ning püüdlikud ja arvestasid alati tee ääres elevate inimeste soovidega. Loodetavasti on rahul ka kõik teised Põltsamaa linna ja piirkonna elanikud ning sõidukijuhid, kes uuenenud teed kasutavad.
i
TOOMAS REINPÕLD
