|
|
Kaks aastat osalemist keerulise nimega Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku võrdlemise projektis EQUFAS tõestas viie riigi kutseõppeasutuste õpilastele ja õpetajatele, et haridussüsteeme tuleb muuta. |
Kui teiste jaoks on Euroopa kvalifikatsiooniraamistik enamasti vaid tekst paberil, siis viie riigi õpilased ja õpetajad uurisid, kuidas see tegelikkuses toimib. Eesti poolt osales projektis juhtkoolina Luua Metsanduskool.
Projektijuht Andre Huigens Wellantcollege’ist ütles, et eesmärgiks oligi selgeks saada, kuivõrd on võrreldavad eri riikides samal erialal õppides omandatavad teadmised, oskused ja kompetents. “Praegu ei tunnusta näiteks eri riigid üldjuhul üksteise koolide sertifikaate. Meie tahame aga ehitada silla Eesti ja Hollandi, Austria ja Soome, Hispaania ja Kreeka sertifikaatide vahele. See teeb inimestele teises riigis töötamise lihtsamaks.”
Huigensi sõnul tõestas projekt, et haridussüsteeme muutmata ei ole võimalik luua töövõimelist kvalifikatsioonisüsteemi, mis kõikjal liikmesriikides toimiks. “Väga tore, et alustasime õppimist koos töötades,“ tõdes ta. Nimelt käisid kõigi viie riigi õpilased ja õpetajad üksteise juures praktikal, lisandusid teoreetilised loengud.
Tuleb jätkata teistmoodi
Soome õpetaja Pirkko Kivinen ütles, et kujutame väga kergesti asju ette, kui koolitatavaid välismaale saadame või koolitusperioodi kavandame. “Kuid näha erinevate riikide õpilasi erinevates riikides – see on väga väärtuslik kogemus. See avas tõesti silmad õpikeskkonna ja koolitussüsteemi muutuste vajaduse kohta. Me saame seda edasi anda, ka Soome Haridusamet on projekti tulemustest väga huvitatud,“ lisas ta.
Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba sõnul on iga projekt erinev ja protsess ning meetod muutuvad. “Pead olema vapper, jätkama veidi teistmoodi. Väärtused võivad muutuda ja pead olema paindlik. Siis toob projekt parima võimaliku tulemuse. Kui sa aga pole paindlik, et tule kõik piisavalt hästi välja.
Minu meelest selgus selle kahe aasta jooksul, kui oluline on teha meeskonnatööd. Sageli me ainult räägime meeskonnatööst, kuid nüüd oli meil tõeline meeskonnatöö atmosfäär ja motivatsioon seda teha. Kui meeskonnatöö tulemuseks on uus tunniplaan või raamat, on see väga oluline. Oluline on ka näha kõiki asju omavahelistes seoses, näha erinevaid süsteeme ja neid seostada ning omada visiooni, sest ilma selleta ei saa tegutseda,“ lisas ta.
Mitte ainult töötajaid, vaid ka kodanikke
Hispaania õpetaja Paco Fernandeze sõnul on süsteemne mõtlemine esmatähtis. “Süsteemse mõtlemise osa on meeskonnamõtlemine ja meeskonnaõpe – seda tahtsime koolides käima panna ja ma arvan, et seda on vaja.“
Andre Huigensi sõnul tõi lõpptulemusele orienteeritud koolitus teatud moel tööjõuturu vajadustele lähemale. “Teada saades, mis lõpptulemusele orienteeritud õppeprotsess on, arvan, et oleme lähedal arusaamisele, mis tööjõuturu tegelikud vajadused on.
Kõik ütlevad, et oleme kutseõppeasutus, kõik töötavad siin kutsehariduse nimel. Kui teha kõik lõpptulemusele orienteeritult, võib isegi koolisüsteemi vahele jätta, sest tööjõuturg võib teha oma koolisüsteemi. Ja see on väga halb. Need koolid saadavad oma õpilasi ainult tööjõuturule, meie anname kodanikke uuele maailmale, uuele ühiskonnale. Arvan, et see on kõrgem siht,“ lisas Huigens. Tema sõnul on lõpetatud projektiga palju tööd tehtud.
Keeleoskus ja kultuuri erinevused
“Projekti senine kogemus näitab, et välismaal ei saa noorele tegelikult komistuskiviks mitte niivõrd kasinad teadmised või oskused, kuivõrd napp keeleoskus ja võimetus kohaneda kodumaisest erineva kultuuritaustaga,” ütles Andre Huigens. Kehva keeleoskusega inimest piinab välismaal üksindus, teisalt ei saa ta teha kvalifikatsioonile vastavat tööd.
Probleem on Huigensi sõnul tegelikult kahepoolne, sest ka ettevõtjad näevad välismaalases lihtsalt odavat paari töökäsi.
“Peame õpilastele andma aimu kultuuri erinevuste kohta. Ja mitte see, et siin Eestis sööme mingil kellaajal ja Hispaanias on lõuna kell kolm, sellel pole midagi tegemist kultuuri erinevustega, need on kombed. Kui me suudame oma tulevasi õpilasi õpetada austama kultuurierinevusi, siis suudame vältida mitmeid probleeme.
Koos töötamine ei ole McDonaldsi tegemine, see on igal pool ühtemoodi, vaid austada tuleb fakti, et iga asi on erinev ja sellega saame parema maailma. Ja see on minu arvates väga tähtis, et kultuurierinevustega koolisüsteemides algust teha nii igal pool Euroopas kui ka väljaspool. Me tõestasime selles projektis, et kui tuua inimesed kokku koos austusega kultuurierinevuste suhtes, siis loote tööõhkkonna, millega teenite aina kõrgemat eesmärki,“ märkis ta.
Üle Euroopa käivitati kaks aastat tagasi 11 pilootprojekti — näiteks metallitööstuse, paberitootmise, merenduse ja lennunduse alal omandatava kvalifikatsiooni võrdlemiseks. Eesti osales ainult põllumajandusvaldkonda puudutavas EQUFASis koos Hollandi, Austria, Soome ja Hispaaniaga.
Projekt EQUFAS toimubki Euroopa Liidu põllumajanduslikke, aianduslikke ja metsanduslikke kutseõppeasutusi ja koolitusinstitutsioone ühendava organisatsiooni EUROPEA egiidi all.
iii
HELVE LAASIK
