Maakonna politseinike poolt korraldatav suvine ennetuslaager, mis kannab alapealkirja „Sõna ja teoga” toimus juba kolmandat aastat järjest Kuremaa järve ääres Udu talus. Tegemist oli politsei vaatevinklist sotsiaalprogrammiga.
Laagreid on peetud juba 2006. aastast ja algasid need Põltsamaal. Laagri kandvaks ideeks on ennetustegevus nii iseendaga läbi saamisel kui ka vajadusel teisi aidata. Nii on laagriprogrammis käinud lastele, keda on kolme valla peale kokku kohale tulnud 27, ehk siis pea igast piirkonnast kümmekond, enesekaitse, veepääste, tule- ja elektriohutuse õpitoad.
Tänavust laagrit koordineeris Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee valla noorsoopolitseinik Stefani Korman, kelle sõnul kandsid laagris tegevuste eest hoolt nii oma maakonna kui ka üle Eesti saabunud spetsialistid.
„Meil olid Omedu vabatahtlikud, kes rääkisid mere- ja maastikupäästest. Päästeamet käis rääkimas tuleohutusest, lapsed said proovida varustust ja võidu voolikutega joosta. Külas oli Vooremaa vibuklubi, mis lastele väga meeldis,” kirjeldab Korman.
„Elektrilevi on meie tihe külaline-koostööpartner, kes õpetas, kuidas käituda siis, kui mõni elektriliin on maha kukkunud, kuidas peab eemalduma, kuhu helistama. Ka selgitasid nad lastele märke, mida ei tasuks muukima hakata. Kaitseliit õpetas enesekaitsevõtteid ja kuidas olukordi õigesti rahustada.”
Politseinikud on inimesed
Tavapäraselt mundris olevad politseiametnikud olid laagris kesta vahetanud ja kandsid suurema osa ajast tavariideid ja käitusid ka vastavalt laste endi poolt kehtestatud laagri korrale. Vandesõna ütlemise eest pidid ka mundrikandjad murul kätekõverdusi tegema. Oluline on noorsoopolitseinike arust näidata, et ka nemad on samasugused, luust ja lihast, tavalised inimesed oma tunnete ja tegemistega.
Seekord oli laagrikavas sotsiaalkindlustusameti (SKA) esindajate poolt ette valmistatud virtuaalreaalne programm, mille sisu oli filmitud Maarjamaa hariduskolleegiumis ja Valgejõe õppekeskuses, erikoolides. Tegemist oli kuue minuti pikkuse filmiga, kus neis õppeasutustes viibinud lapsed rääkisid enda elust, kuidas nad sinna sattusid ja mida nad tunnevad. Vaatajad said käia virtuaalselt ringi sealsetes tubades, spordihoones, näha, milline olustik koolides valitseb. Filmi üks eesmärkidest on lükata ümber aeg-ajalt levivad kuuldused, nagu oleks seal õppimine ja elamine midagi lõbusat ja vahvat. Tagasiside oli positiivne, sest pärast filmi vaatamist suhtles SKA spetsialist lastega ja ühiselt arutati nähtu läbi.
Jõgevamaa ohvriabitöötaja Rita Kaasik selgitas, et virtuaalreaalse projekti on koostanud kinniste lasteasutuste teenuste spetsialistid, kes olid ka laagris neljakesi ise kohal. „Tore oli see, et „last ei jäetud katki”, ei jäetud maha halbu tundeid. Noorele selgitati ja tunded peegeldati ning filtreeriti,” ütles Kaasik. „Nad said päriselt aru, millist elu elavad lapsed kinnises lasteasutuses. Muljetavaldav oli näha ka seda, kui kõrval olev kolleeg, politseinik, tugev mees, vaadanud filmi, võtab prillid peast ja sa näed, et ta on kuskil mujal ja on isegi natuke ehmunud… Lapsed räägivad oma hingest.”
Vaba aega, kui paljukest ka seda tiheda programmi juures jäi, kasutati ujumiseks, omavahel rääkimiseks ja sõbrunemiseks. Kohale pidi algselt tulema 33 last, kuid sellest pole korraldajate sõnul midagi, et kuus last tulemata jäi.
„Võib-olla ka rohkem, võib ka vähem,” sõnas politsei Jõgeva piirkonnavanem Jana Õim. „Kui lapsi oleks rohkem, oleks raskem ka inimesi hoomata, sest nii mõnigi harjutus ja õppetegevus vajab ja eeldab lähedasemat suhtlemist,” selgitas Õim.
Ennetus tähendab ennetamist
Tegemist ei olnud tavamõttes lastelaagriga, kuhu vanemad oma lapsi suvel igavust peletama saadavad. Suvi ja tegutsemine on lastele heaks alternatiiviks ja kui seda aega kasulikult mööda saata saab, on lahendatud mitu ülesannet. Jana Õim nentis, et varasematel aastatel oli piirkond, kust lapsed saabusid, väiksem. Piirkonna laienemine on tulnud kasuks.
„Võimekus suuremat laagrit teha on ikka meie endi kätes. Suurema laagri pidamise puhul on läbirääkimiste koht, palju meil koostööpartnereid on ja tuleb ja palju on laagri korraldajaid. Koht ise võimaldaks isegi 100 kuni 200 last kohale kutsuda. Hetkel on meil hea, teame täpselt, kes meil siin kohal käisid. Oluline on teadvustada, et laagris olevad noored ei ole kõik politsei huviorbiidis olevad või olnud noored. Ennetus tähendabki ennekõike seda, et nad ei tulekski meie huviorbiiti.”
Korraldajate sõnul ei saa statistiliselt öelda, kui palju ennetustööst sellisel kujul otseselt kasu on, küll on aga selge, et laagris olnud lapsed ise politsei huviorbiiti naljalt ei satu. Oluline on panna tähele igat last ja et nende kõigiga saaks individuaalselt rääkida, leiab Stefani Korman.
Rita Kaasik tõdes, et paljuski oli laagri tingimustes tore, et ka muidu tõsiste asjadega tegelevad spetsialistid ennast vabamalt tunnevad. Nii saavad ka lapsed nendega parema kontakti ja ei pelga enam, olgu siis tegu sotsiaaltöötaja või psühholoogiga.
„Kui lastele ütelda, et minge Liisi juurde (psühholoog, kes lastega pärast ka palli mängis ‒ I.S.) siis lapsed on heal meelel nõus minema. Inimlik kontakt annab hästi palju juurde,” ütles ohvriabitöötaja Rita Kaasik ja lisas, et samuti sõltub selliste projektide õnnestumine eestvedajatest. Tal koostööpartnerina on hea vaadata, et kohal on terve piirkonna politseinike grupp ja kui on vaja minna politseitööd tegema, pannakse munder selga ja minnakse ning tullakse tagasi.
Laagrilised Kelvin ja Agneeta rääkisid, et kõige põnevam on nende jaoks just maakonna eri piirkonna lastega sõbraks saamine ja muidugi vibu laskmine. Üks on see, et saadakse tuttvaks siin kauni järve kaldal ja tehakse koos põnevaid asju, kuid kindel ka see, et pärast jätkub suhtlemine edasi juba sotsiaalmeedias, peamiselt Facebooki messengeris.
Laagrisse tahetakse alati tagasi tulla, emotsioon on isegi nii positiivne, et lapsed küsivad juba talvel, kas saaks tagasi. Ka kohapidaja on rahul ja tundis isegi ennast neil kolmel päeval turvaliselt, sest kogu maakonna politsei elu juhitakse Udu talu õuelt. Samuti olid korraldajad tänulikud kõikidele koostööpartneritele, kes laagri korraldusele on õla, toe ja ka raha alla pannud.
INDREK SARAPUU
