15. märts 1983
Sageli ei tunne kommunaalmajade elanikud huvi, missugune on majade ilme ja ümbrus, kus nad elavad. Kontrollimisel selgub veel enamatki. On korterivaldajaid, kes pole oma korteris remonti teinud kümme aastat või kauem, lootuses, et ehk tehakse majas kapitaalremont. /…/ Minimaalne on elanike abi üldkasutatavate ruumide ja fassaadide remondil. Tihti viiakse elamu lausa tuleohtu, parandades kaitsekorke valesti.
/ …/ Märtsikuust alates korraldab Põltsamaa elamujaoskond korterite sanitaarse kontrolli. Kui leidub üürnikke, kes ei pea lugu puhtusest korteris, tehakse akt, antakse tähtaeg remondi tegemiseks. Kui sellest ei hoolita, teeb remondi elamuekspluatatsiooni valitsus ja nõuab sisse kulud. /…/ Kodanikke, kes risustavad koridore, vahekäike või pööninguid, trahvitakse.
…
ANTS PÕLDMAA, Põltsamaa elamujaoskonna juhataja, „Teeme majad korda”
***
Enamasti on märtsikuu keskel avaldatud kuulutuste sisuks tööpakkumised. Vajatakse lüpsjaid ja traktoriste, zootehnikuid ja transporditöölisi, pagareid ja keevitajaid.
***
17. märts
Naistepäevaks on naispoolele ikka heameelt tehtud. Lapsed käivad juba mõni päev enne ringi saladuslike nägude ja liimiste sõrmedega. Mehed on kuidagi kainemad ja korralikumad ning töölt koju jõudes teevad ka midagi. Määratud aja saabudes on kõigil korraga lilled käes, kaardid laual ja laulud suul – heameelt kui palju.
Harva juhtub nii, et paljudele naistele tehakse korraga ühetaoline kingitus. Äsja avatud Palamuse uut kaubanduskeskust võiks tinglikult selliseks kingituseks nimetada. /…/ On ikka avarust! Mis on eelmisel vanal poeköksil siinse 300-ruutmeetrise müügisaali vastu panna? Ei midagi. /…/ Eriletid, konteinerid, kassad. /…/ Külmlettides lebavad vorstid, singid, pekid – siin oleks Tõnissonil alles tegemist! Kiirt ei saaks kangaste juurest eemale. Liblel võtaksid ühe leti kirevad sildid silmanägemise kirjuks. /…/
Järsku on kassade juures elevust. Ostuarveid klaarima tulnud paljulapselise pere emale Zinaida Ilvesele ja sõjaveteran Boris Jõgistele kui esimestele ostjatele antakse teada, et tehtud ostude eest ei võlgne nad kopikatki. Lilled pealekauba. /…/
Õues on rahvamurd kahanenud. Äkki lööb ninna oakohvi hõrk lõhn. Ah jaa, söökla pool ju käimata. /…/ Söögisaal on ruumikas. Baar oma Omnia kohviaparatuuriga on selline, nagu üks baar peab olema.
GUNNAR ISOTAMM, „Kevad „Kevade”- mail”
***
Jõgeva rajooni piires ristub raudteega mitu maanteed. Ohutuse tagamiseks on suurema liiklustihedusega ülesõidukohtades ametis korraldajad, enamik ülesõidukohti on aga varustatud automaatseadeldisega. Valveta ülesõidukoha ette on asetatud peatuseta edasisõidu keelu märk.
Kõigest hoolimata rikutakse raudtee ületamise eeskirju, mille tagajärjel maanteesõidukid põrkavad kokku rongidega.
/…/ Eesti raudteekonnas registreeriti mullu üheksa õnnetust raudtee ülesõidukohtades, neist kaks Jõgeva rajoonis.
…
GEORG NOPASSON, „Ettevaatust raudtee ülesõidukohtades”
19. märts
Teatrikuu avapäeval, mõni tund enne Olev Antoni Tuulemurru etendust Jõgeva kultuurimajas astus näidendi autor sisse Punalipu toimetusse. /…/ Olev Antonit on püütud juba ka kirjanikuks tituleerida, aga ta ise pole lasknud: parem olla hea ajakirjanik kui kehv kirjanik. /… / „”Laudalüürika” tegelaste prototüübid on võetud Laeva sovhoosist (nüüdseks on neist sellesse majandisse vaid paar üksikut jäänud). Ma ei oska ilma prototüüpideta kirjutada. Nimedki jätan enamasti muutmata. Sündmused ei tarvitse muidugi üldse mitte sinnakanti minna, kuhu nad tegelikult läksid.” /…/ „Nüüd tahetakse laudalüürikast filmi ka teha. Režissöör Tõnis Kask käis mulle seda asja rääkimas. Aga selle filmi jaoks stsenaariumi ma küll ei kirjuta. Ma lihtsalt ei saa üht ja sama asja teist korda läbi kirjutama hakata. Lehelugusid pole ma ka mitte kunagi nii teinud, et paar masinakirjalehte oma lehele ja siis samast asjast veel neli lehekülge Noorte Häälele. Pealegi pole mul usku sellesse, et „Laudalüürikast” korralik film tuleb. Ja kehva ei ole mõtet teha.”/…/ „Pärast „Laudalüürikat“ pidi tegelikult tulema „Traktorilüürika”. Aga siis oleksid olud kahes näidendis vist liiga palju kokku langenud. „Tuulemurdu” oli vaja justkui peapesemiseks.” /…/ „Üks oma küla naine tuli mulle ütlema, et tahaks ka „Tuulemurdu” näha, et teised käinud ja saanud kõvasti nutta…”
Selle koha peal võiks ju mõnusalt muiata. Aga tegelikult pole siin naerda midagi. Pisarad tulevad silma ikka siis, kui miski hinge sügavamatesse soppidesse välja jõuab, vapustab ja puhastumisetunde tekitab. /…/
Praegu juhatab Olev Anton Edasi põllumajandusosakonda. Põhiliselt sellepärast, et olla toeks noorele toimetajale Mart Kadastikule. /…/ „Nüüd tahaks kirjutada ühe rahvatüki, ühe tõelise jandi.”
Võib-olla, et jälle karjakuameti kõrvalt Pedja-mail Päde laudas.
RIINA PAULUS, „Antonilüürika”
22. märts
NSV Liidu 60. aastapäeva tähistamiseks kuulutas EKP Keskkomitee aasta tagasi välja vabariikliku näitagitatsiooni ülevaatuse. /…/ Kokkuvõtete tegemisel hinnati kunstilist kujundust, NSV Liidu moodustamise 60. aastapäeva teema käsitlemist, sotsialistliku võistluse ja eesrindlike kogemuste propageerimist, operatiivsust ja aktuaalsust.
/…/
Ülevaatus tõi kaasa näitagitatsioonialase töö tunduva elavnemise. Paljudes töökollektiivides jõuti näitagitatsiooni kujundusega vahetult töökohtadesse. /…/ Ülevaatuse käigus ilmnes ka vana tõde: kes ei taha teha, see otsib põhjendusi, miks ei ole võimalik teha. /…/ Eraldi tahaksin peatuda meie rajooni kolme linna ja suuremate keskuste kujundamisel. Mida võib kas või Jõgeva linna vahel näha? Ikka needsamad ripakil vitriinid vananenud kuulutuste ja plakatitega. Soovida jätab ka majandite keskasulate kujundus ning selle operatiivne uuendamine.
…
EVI ETS, EKP Jõgeva Rajoonikomitee instruktor
