12. veebruar 1983
Juba aastaid võistlevad omavahel koolide Punase Risti Seltsi algorganisatsioonid.
1982. aasta töö eest võitis PRS Jõgeva rajoonikomitee poolt välja pandud karika Maarja keskkool 137, 25 punktiga. Kümnendat aastat esikohale tulnud algorganisatsiooni juhendavad ENSV teeneline õpetaja Endla Sepp ja Maarja ambulatooriumi velsker Eha Liivak.
…
AINO EHALA
„Küll see Enn on ikka vastik. Mina ka sellisele iialgi mehele ei läheks,” sosistas üks külatüdruk oma naabrile, kui Erastu Enn võlatähega vana Peetri käest Maiet naiseks nõudis.
Küllap lugeja taipab, et juttu on L. Koidula “Säärase mulgi ehk sada vakka tangusoola” etendusest. Ainult et seda sosinal öeldud lauset kuulis kõrvaistuja sada aastat tagasi, kui Tormas esimest korda näidendit mängiti.
1882. aasta suve teisel poolel otsustasid Torma kihelkonnakooli õpetaja Adalbert Reiljan ja Rassiku küla taluperemees M. Kask näitemängu tegema hakata. Osatäitjateks valiti peamiselt koolipoisid, õpetama asus koolmeister, ruumide eest hoolitses M. Kask, kes selleks kohandas oma suure sara.
/…/
Kodanlikul ajal asutati Tormas iseseisva seltsina Torma näitetrupp, mis tegutses pidevalt ja andis etendusi Tormas kui ka naabervaldades.
/…/
Selle perioodi repertuaarist nimetaks vaid mõned teosed: A. Kitzbergi “Libahunt” ja “Tuulte pöörises”, H. Raudsepa “Vedelvorst”, A. Mälgu “Õitsev meri”, M. Raua “Kirves ja kuu” ja palju teisi.
/…/
Nõukogude võimu perioodil on näitering olnud ja jäänud kultuurimaja raudvaraks. Vahepeal oli selline huvi näitemängu vastu, et tegutses korraga kaks truppi. Repertuaaris on olnud mitmeid Kitzbergi näidendeid.
/…/
Suuremate õnnestumiste hulka tuleb lugeda 60-ndate aastate lõpus Ene Üti lavastatud Ida Evaldi draama “Ballaad tütarlapsest ja hiiglasest” ning Bertolt Brechti “Härra Puntila ja tema sulane Matti”.
/…/
Osalenud oleme igasugustel ülevaatustel. Suur oli rõõm, kui me laureaatidena esitasime Tallinnas Draamateatri laval “Ballaadi tütarlapsest ja hiiglasest”.
/…/
Praegu õpime A. Liivese “Uusaasta ööd”.
/…/
Ilma publikuta ei saa olla etendust. Meie näiteringlaste sügav kummardus teile, kes te meid vaatamas olete käinud ja keda ka tulevikus loodame saalis leida.
ANTS VIIGI, Torma näiteringi juht, “100 aastat näitemängu Tormas”
***
Läinud nädalavahetusel piirasid Jõgeva metsamajandi jahimehed jälle hunte. /…/ Nähti siiski ainult huntide tegutsemise jälgi. Maha oli murtud üks metssiga, jahti peetud põdrale, kes oli seekord pääsenud. Pühapäeva õhtuks olid mehed lumes sumpamisest lõplikult väsinud. Hundikari aga ei andnud rahu. Huntide liikumisest alarmeeriti ka teiste sektsioonide mehi. Kuid seekord olid hundid kavalamad. Oonurme küla all aga nähti ilvese jälgi. Ilvestele ei peeta enam eelmisest aastast vabalt jahti. /…/ Ilvese loata laskmise eest tuleb maksta 500 rubla trahvi.
/…/
ANDRES KARU, “Hundid on liikvel”
15. veebruar
NLKP 1982. aasta maipleenum seadis laiahaardelised ülesanded toitlusprobleemi lahendamiseks. Eeskätt peab kiiresti suurenema lihatootmine. Linnukasvatuse laiendamist pidurdab jõusöödapuudus, veiste nuumamisel jääb söödaväärindusefekt väikeseks ning seda piirab ka vasikate vähesus. Mitmetes Euroopa intensiivse tootmisega põllumajandusmaades arvatakse õigeks väärindada taimekasvatuse toodang piimaks ja sealihaks.
/…/
Ülaltoodud majandustõed on ka meie majandijuhtidele üldtuntud, kuid seakasvatuse edasiarendamist tervikuna takistab söödateravilja vähesus. Oma jõusööda vähesuse ja riiklike fondide piiratuse tõttu seisab Kuremaa sovhoostehnikumis kasutamata tootmispind 5000 sea nuumamiseks ja poegimissigala 2500 põrsa saamiseks aastas.
/…/ Üheks reserviks on proteiinirikka haljasmassi osa suurendamine sigade söödaratsioonis. /…/ Suve teiseks pooleks külvame sigadele talirapsi, järgnevad hübriidkaalika- ja suhkrupeedipealsed ning söödakapsas. /…/
Noorsigade ratsioonis eriti vajaliku loomse valgu saamiseks majandis võimalused praktiliselt puuduvad. /…/ Miks maksab aga suuremas osas veest koosnev kalapasta 43 kopikat kg, mis tõstab veelgi sigade juurdekasvu omahinda?
Loomset valku peaksime tootma tööstuslikult. Tagantjärele ja hilinemisega tõdeme, et seavabrikute rajamiseks tehtud kapitaalmahutused vabariigis tervikuna oleks pidanud kulutama proteiinitehase ehitamiseks.
/…/
ENDEL SÖÖT, Kuremaa sovhoostehnikumi direktor, “Põhiline lihatoodang peab tulema seakasvatusest”
17. veebruar
Kena ja kosutav on talvekülmast astuda lillede keskele. Lillevere-nim kolhoosi aiandi kasvumaja, kuhu sisse astusime, oli äärest ääreni õitsev meri.
“Mis lilli naistepäevaks pakute ja millal neid tellida võib?” küsime peremehelt Heino Joostilt endalt.
“Naistepäevaks pakume kinglilli, mis on tänavu õige hästi edasi läinud. Möödunud aastal tegime nendega alles algust. Kõige rohkem on priimulaid. Kena habras lill õrnemale soole. /…/ 5. märtsiks on meil majad lilledest tühjad. Asemele tulevad tomatitaimed. 3-4 päevaga müüme selle suure lillebuumiga 8000 poti ringis.
Oma rajooni rahvale tahakski südamele panna, et nad kõik oma tellimised kõige lähematel päevadel ära teeksid. Meile tuleb lillesoovijaid Tartust ja Võrust, Võhmast ja Viljandist. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb.”
/…/
HILLE PUUSEPP, “Aeg on tellida naistepäevalilled”
