27. september 1983
Jõgeva kesklinnas raamatukaupluse ukse peal seisab juunikuu keskpaigast silt: „Remont. Kauplus üle viidud Jaama tn 5”. Küllap huvitab nii mõndagi möödujat, kaua see silt seal veel seisab.
…
Aga raamatukaupluse juhataja Mari Pungas muutus aegapidi üha murelikumaks: remondi- ja ehitusjaoskonnast polnud käidud veel võtitki küsimas, kuigi enne olnud väljakolimisega hirmus kiire. Võtme järele tuldi siis, kui kolimisest oli möödas kuu ja nädal. Ja siis läks töö ka tasapisi käima.
Kõigepealt tehti uued ahjud. See oligi kõige hädalisem töö.
…
Ülemöödunud nädalal käisime koos juhatajaga remonditavaid kaupluseruume kaemas. Ahjud ja laed olid korras, põrandad paigatud. /…/ Paigas olid ka mõned riiulid. Ülejäänute küljed seisid seina ääres hunnikus. Põikilaudu polevat, teadis juhataja rääkida. Kuigi puidulimiiti olevat täitevkomitee remondiks eraldanud piisavalt. Aga puit on puit ja laud on laud. Mida pole, seda pole.
Juhataja kabinetis seisid tapeedirullid seina ääres maas. Seinapanekut takistas liimipuudus.
…
Remondi- ja ehitusjaoskonna töödejuhataja oli samal ajal väga optimistlikult meelestatud. Hetkel ei pidavat raamatukaupluse peal küll ühtegi meest olema, aga tehagi olevat vähe jäänud: tapeet saab seina poole päevaga, riiulite tegija tulevat tuleval nädalal puhkuselt tagasi. Selles, et remont 1. oktoobriks lõpetaud on, ei olnud tal igatahes mingit kahtlust.
Möödunud reedel käisime taas koos juhatajaga raamatukaupluses.
…
Põrandad olid veel linoleumiga katmata, tapeet ikka rullides, aknaääred värvimata. Ja müügisaali riiulid, mida just vähe ei ole, üle lakkimata. Viimased tuleb enne veel värvipritsmetest puhastada.
…
Ent kõik selgub 1. oktoobril. Loodame, et raamatukaupluse remondi loole ometigi habet ette ei kasva.
RIINA PAULUS, “Kas seekord habemeta?”
1. oktoober
Koolimaja seinalt tabab silm mälestustahvli, mis kuulutab, et selles majas õppis aastatel 1883-1886 keeleteadlane akadeemik Johannes Voldemar Veski.
…
Nii, nagu paljudel teistelgi koolidel, on Maarja keskkoolilgi kaks olulist tunnusjoont, mis vähemasti kõrvaltvaataja jaoks määravad ära selle kooli näo: suurmees või -mehed, kes siin kunagi õppinud, ja tegevusala, millega tänapäeval silma paistetakse.
Vahel tuntakse kooli ka direktori järgi. Ma ei tea, kuivõrd kehtib viimane väide Maarja keskkooli ja Ülo Sepa kohta, kes on olnud selle kooli direktor 1957. aastast. Teistpidi – suhe on olemas igal juhul: direktori üle otsustatakse tema kooli, õpilaste järgi.
“Meie poistel on siht enam-vähem selge. Koolist saavad nad kaasa traktoristiload, tänavu kevadel lõpetanud lennust alates ka C-kategooria autojuhi omad. /…/ Tänavu lõpetanud kolmeteistkümnest noormehest läks põllumeheks kaksteist.
…
Kes edasigi õppima läheb, läheb ikka enamasti põllumeheks.”
…
Direktor arvab: selles, et poisid kodukanti keskkoolis õpitud ametit pidama jäävad, on suuri teeneid õpetaja Enn Pärtelpojal, kes poistele traktoriõpetust annab, nüüd autode õppesõitu ka. Talle on küll ja küll mujal pudrumägesid ja piimajõgesid lubatud, aga tema ei lähe oma sünnikohast mitte kuhugi. Õpetab poisse ja paistab, et mitte ainult masinaid tundma, vaid ka kodukanti armastama.
…
Kas põllumeheau jääb püsiväärtuseks või tõstab aeg kilbile taas midagi muud?
„Tüdrukud kipuvad kodunt ära minema. Üldistada küll ei saa, aga ligi pooled lõpetanud neidudest on küll sidunud oma elu kaubandusega. Ei tea, kas meelitab ligipääs defitsiidile või… On muidugi ka erandeid.
…
Kellest direktoril rohkem rõõmu on, kas nendest, kes jäänud, või nendest, kes kaugel kaugele jõudnud?
„Palju ma neid näen, kes kaugele jõudnud on! Kõige rohkem iga viie aasta tagant kooli aastapäevapeol.”
Aastapäevapidu peetakse 30. aprillil. Tänavu sai kool 295 aastat vanaks.
…
Praegu on õpilasi koolis kaks alla kahesaja, õpetajaid 21, neist matemaatikaõpetaja, õpetaja-metoodik Aime Keevend ja algklasside õpetaja, vanemõpetaja Manuella Kont olid Maarja koolis juba enne Ülo Sepa ametisse asumist, neli noort inimest tuli Maarjasse aga alles tänavu.
…
Paljud õpetajad on öelnud, et kõige rohkem hoiavad neid oma töö juures kooliaasta algused ja kevadised lõpuaktused. Ja õpetajate päevad.
„Eks ta nii olegi. Siis tuuakse õpetajatele lilli…,” ütleb Ülo Sepp seesuguse hääletooniga, et päris täpselt aru ei saa, on see tõena või naljana mõeldud.
Õpetajate päeval Maarja keskkooli õpetajatel tunniandmisega muret ei ole. Abituriendid annavad ise.
…
Kuidas sel päeval koolis korraga on? “Siiamaani on maja oma koha peale jäänud…”
….
RIINA PAULUS, “Jääjad ja minejad”
13. oktoober
Voore 8-klassilises koolis toimus temaatiline õhtu “Austa tööd”. Külalisteks olid kodumajandi “Lembitu” kolhoosi esimees Vello Kana, parteisekretär Mati Kepp ja tublimad mehhanisaatorid. Külaliste hulgas oldi ka endised õpilased, kombainer Kalju Meeru ning autojuhid Ants Nurme ja Arvo Sarapuu.
Laual valgel rätikul oli leib. Õpilased esitasid sõnalis-muusikalise montaaži “Meie igapäevane leib”. Kolhoosi esimees V. Kana rääkis põllumehe tööst ja tänas õpilasi, kes majandis tööl käies hoolsad olnud.
Külalistele kingiti lilli ja anti üle tänukaart, kus olid kirjas koolipere tänusõnad leiva eest.
AINO EHALA, “Tänusõnad põllumeestele”
