11. august 1983
Huvitaval kombel on meie augustikuiste kartulilugude peategelased kõik EPA-aastate kursusekaaslased. On teadur Viive Rosenberg Sakus ja Õie Reinberg Virus, meil Mati Kuuskla ja Virve Varula ja ATK agronoom Otu Suits.
Kuid Varulalt, kes Saadjärvel ametlikult agrokeemikuna kirjas seisab, sai nüüd küsitud, kust tuli mõte hakata kartulit tervendama.
“Sakus käies,” vastas tema, “käisin Rosenbergi tegemisi vaatamas. Põnev ja tohutute perspektiividega töö.”
Sakus on näiteks ühest ’Adretta’ taimest viie kuuga saadud üle tuhande uue.
Meristeemmeetodi olemust saaks vist kõige lihtsamini selgitada nii. Taime varre kasvukuhelikust eraldatakse mikroskoobi all 0,1-0,5 mm suurused algkoerakkude lõigud. Kunstlikult toitesegul kasvatatakse neist taimed. /…/ See taim tükeldatakse ja igast tükist kasvab omakorda katseklaasi toitelahuses2-4 nädalaga 3+6 lehealgmega taime. Tootmismajandid selliseid Sakust ostavadki – rubla lugu.
…
Viive Varula alustas meie rajoonis esimesena 1981. aastal. Süsteemi katsetamine oli alguses lihtsalt huviala ja kolhoos ostis Sakust 500 katseklaasitaime. Kolme kevade jooksul on nüüd siis algtaimede ostmiseks “raisatud” 2200 rubla, kuid aiandis võisin näha ka hektarisuurust kolmanda põlvkonna ’Adretta’ põldu. Järgmisel kevadel võib juba 10 hektarit seemendada.
…
Saadjärve on koos Adaverega kinnitatud meie rajooni kartuliseemne kasvatajaks.
…
JULIUS TILLO, “Vajatakse entusiaste, tasu kokkuleppel”
16. august
Lapsena otsis Julius Aamisepp looduses viljapuid ja kogus nende seemneid. Kümneaastaselt säilitas ta kartulivõtmisel leitud hea ja halva pesakonna mugulad. 1908. aastal alustas ta kodus juba sihikindlaid sordivõrdluskatseid, tellis kartuliproove välismaalt.
Esimene õnnestumine – kartulisort ‘Kalevipoeg’. Esmakordselt oli eesti talupoeg aretanud kartulisordi.
…
Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikme, Eesti NSV teenelise teadlase, riikliku preemia laureaadi, põllumajandusdoktori Julius Aamisepa läheneva sajanda sünniaastapäeva eel toimus Jõgeva Sordiaretusjaamas sellele tähtsündmusele pühendatud Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse TU Instituudi teadusnõukogu pidulik istung. Vahetult enne seda toimus Tartus Raadi kalmistul pärgadepanek Julius Aamisepa kalmule.
Istungi avas instituudi direktor Edgar Tõnurist. Üksteise järel rääkisid põllumajanduskandidaat Alice Anderfeld, põllumajanduskandidaat, Julius Aamisepa tütar Valve Jaagus, vanemteadur Harri Hindoalla, põllumajandusmuuseumi direktor professor Jüri Kuum ja sordiaretusjaama direktor Hans Küüts.
Peale kartuli on Julius Aamisepa poolt või tema osavõtul aretatud viis kaunvilja-, kaks söödajuurvilja- ning köögivilja- ja marjasorte.
…
GUNNAR ISOTAMM, “Mälestati Julius Aamiseppa”
Mõni aasta tagasi, kui Kaiavere vuttidest alles laiemalt rääkima hakati, leidus kahtlejaid, kas sellest asjast ikka head nahka saab. Enam pole kellelgi kõhklemist – on juba saanud.
…
Tõumunade müügist saadav on võimaldanud laiendada tootmispinda, ehitada, soetada tehnoloogilist riistvara. Vutifarmi juhtijal Valeri Nepsil on nüüdseks tuttavad NSV Liidu peaaegu kõigi lennujaamade interjöörid. Kogemuste omandamise vajadus on viinud ta raja taha.
Põldvuti muna toimest räägitakse imelugusid. Paraku, kui pole muidu õnne, ei aita ka vutimuna.
…
Toidumuna osakaal Kaiavere toodangus on siiski tühine. Enamik mune läheb biotööstuse tarbeks.
Valeri Neps nimetab taksojuht Raivo Viiki, kes veab pakitu kaks korda nädalas Leningradi ja toimetab seal ise pakid Omski lennukile, Omski Biokombinaadi jaoks.
Viirushaigusi mitte põdeva Kaiavere põldvuti mune tarvitatakse rohkearvuliselt vaktsiinide valmistamiseks samuti Moskva lähedal asuvas Šolkovo kombinaadis, Leningradi Pasteuri-nim instituudis ja mujalgi. Leetrivaktsiini valmistamiseks on Kaiavere vutimunade vastu huvi tundnud ka kuubalased.
…
Pealinna esindusrestoranide gurmaanidel on vutiliha maitse seniajani suus. Siin kui seal on lettidel vilksatanud põldvutikonserve.
…
Ilma kogu vutifarmi tubli töö ja abilisteta poleks praegusele tasemele jõutud. Valeri Neps ütles tänusõnu eriti Saadjärve kolhoosi juhtkonna aadressil.
“Abistamine sai alguse juba Kottisse ajal, nüüd Teeveri esimeheks olekul on see veel süvenenud. ”
…
GUNNAR ISOTAMM, “Kaiaveres tibusid loendamas”
18. august
Mida te teeksite, kui näeksite kaupluses müügil poolsuitsuvorsti “Moskva”, kilohind 2 rubla ja 90 kopikat? Võin kihla vedada, et ostaksite.
…
Sellest vaatevinklist vaadatuna on see, mis juhtus 5. augustil Põltsamaal … kaupluses, igati mõistetav.
Tol päeval saabus poodi 37 kilo poolsuitsuvorsti “Moskva”. /…/ Kõigepealt kaaluti välja see osa vorstist, mis läks tarbijate kooperatiivi töötajatele juhatuse esimehe poolt kinnitatud avalduste põhjal.
…
Kaupluse poolt oli nende avalduste rahuldamine igati nõuetekohane. Nojah, vorstikange poolitama just ei hakatud ja nii läks avalduste kirjutajaile nelja kilo asemel viis. Järgmises järjekorras rahuldati … Kaupluse töötajate ostusoovid.
…
Et töö kiiremini läheks, ei hakatud jällegi vorstikange poolitama ja nii said 15 kaupluse töötajat, aga ka kõrvalasuva pakketsehhi töötaja ja kooperatiivi katlakütja terve kangi vorsti.
…
Kaks transporditöölist, kes vorsti kohale tõid, said kumbki kaks kangi. Ju siis oli vorsti kohaletoomine eriline teene.
…
Mis oma töötajatest üle jäi, läks letti müüki. Üle jäi aga ainult 5 kangi vorsti, seega 37 kilost umbes 7 kilo. Ning kui ka leti taga käis kaalumine “ümardatult”, siis jätkus “Moskva” vorsti ainult viiele ostjale. Ilmajäänud olid õigustatult pahased.
…
“Üle pingutasid ahnitsemisega,” arvasid SORVV jaoskonna töötajad, kes asja kohapeal uurimas käisid.
RIINA PAULUS, “Kes tahab “Moskva” vorsti?
