Nende lubaduste täitmine saab panna aluse sisulisele haridusreformile, mis tähendaks üldhariduskooli muutmist faktide päheõppimise (tuupimise) kohast lapse arengut soodustavaks õppeasutuseks .
Tülikas “pioneer”
Mõned aastad tagasi viis Torma vald koostöös Tartu Ülikooliga oma koolide ja lastepäevakodu pedagoogidele juba sellise kursuse läbi. Edasiminek jäi seisma, sest uued õppevahendid ja õpetamise ümberkorraldamine nõudsid palju raha. Samuti nägi tollane haridusministeerium meis tülikaid ?pioneere?.
Tänasel hariduskorraldusel on kaks tõsist valupunkti:
kesk- ja kutsehariduse integreerituse puudumine (need eksisteerivad täiesti lahus);
pedagoogilise töö vähene motiveeritus.
Riigikogus on läbinud esimese lugemise kaks hariduskorraldust puudutavat seaduseelnõu. Need tekitasid nii ühiskonnas kui koalitsioonis laialdase ning küllalt ägeda diskussiooni, mille tulemusena üks eelnõu ka oluliselt muutus. Need eelnõud sisaldavad paljugi positiivset, mida Rahvaliit toetab.
Peame silmas eelkõige koolide sise- ja välishindamise süsteemi ja kriteeriumide täpsustamist, täiendavaid meetmeid erivajadustega laste õpetamisel, regionaalseile koefitsientidele rajatud riikliku pearahasüsteemi asendamist pearaha- ning baasrahasüsteemiga, mis loob selgemad ja läbipaistvamad finantsraamid koolide riigipoolsele rahastamisele, samuti kooli hoolekogude moodustamise korra ning pädevuse täpsustamist.
Vana kaevu ei saa kinni ajada
On heameel, et pikkade diskussioonide tulemusel on koalitsioonipartnerid taganenud eluvõõrastest ja hariduse kättesaadavust takistavatest ettepanekutest.
Kuid mida me jätkuvalt ei toeta, on maavalitsuste haridusosakondade sisuline likvideerimine. Maavanemal lasub erinevate seaduste ja normatiivaktide kohaselt lisaks riiklikule järelevalvele ka teisi haridusalaseid kohustusi, mille kvaliteetne täitmine sellise mastaapse koondamise tõttu täiesti kaheldavaks muutub.
Tegelikult likvideeritakse vana süsteem enne, kui uus on üldse käivitunud ja oma elujõulisust tõestanud. Töö ja diskussioonid jätkuvad, et eelpool toodud seadustega loodaks eeldused uut kvaliteeti loovale sisulisele haridusreformile.
MATI KEPP, Rahvaliit
Riigikogu liige
