22 endisest riigimetsamajandist käib elu praegu ehk veel paaris-kolmes, kuuekümnendat sünnipäeva tähistav Kurista nende hulgas. Miks metsamajanditega läks nii, nagu on läinud?
Tegelikult on see ammu läbikäidud teema ja ei taha sellel pikalt peatuda. Arvan jätkuvalt, et reformid metsamajanduses tervikuna olid paratamatud, need langesid ju ajaliselt kokku kogu meie taasiseseisvunud Eesti üldiste muutustega. Me tulime ju hoopis teisest ühiskonnast, kus kogu majandus töötas hoopis teistel alustel kui praegu. Minu meelest ei saanud neid riiklikke metsamajandeid küll alles jätta, riigil polnud mõtet omada metsaveoautosid ja traktoreid, vanu saeraame ? õige oli need ära müüa.
Et metsakasvatus ja metsatööstus üksteisest lahutati, on ju ka igati õige samm, mida tänane elu ise kinnitab. Meie riigimets on alles ja hästi hoitud, seda majandatakse heaperemehelikult ja säästvalt. Töötajad riigimetsas on kindlustatud tänapäevase töökeskkonnaga. Metskondade tehniline- ja olmebaas on eeskujuks igale ettevõttele.
Teisalt, metsa- ja puidutööstus Eestis: uued tehnoloogiliselt tipptasemel saeveskid, vineeri- ja spoonitehased, oma tselluloositehas, lugematu arv mööbli ja puidust ehitusmaterjalide tootjaid. Mida veel ühelt majandusharult soovida?
Et Kurista tegutseb ja puidutööstus elab edasi, näitab et meil oli hea stardiplatvorm ja meil on olnud läbi aegade tööl väga tublid inimesed. Olen ise olnud Kurista metsamajandusega seotud juba 30 aastat, sellest ligi 20 aastat erinevate ettevõtete juhina.
Et oleme koos vastu pidanud 60 aastat, on tuhandete inimeste elu ja töö vili läbi nende aastate. Siinkohal minu sügav kummardus ja austus kõigile, kes on erinevatel aegadel andnud sellesse oma panuse. Olen samuti uhke oma tänaste kolleegide ja töötajate üle, keda siin Kuristal on tööl kokku 90. Me ei saavuta mitte midagi, kui ei ole inimesi ? õnne, tervist ja jõudu teile kõigile.
Miks kõik metsamajandite keskused enam puidusektoris ei ole tegevad, eks küsimus on ikka ettevõtlikkuses ja äriplaanis ehk kellel on õnnestunud ellu jääda, kellel mitte. Konkurents on tugev igas eluvaldkonnas. Kes ei suutnud ellu jääda, see ei suutnud.
Reformide käigus anti kõikidele võimalus, kõik metsamajandid erastati, ühtegi ei likvideeritud, neile leiti uued omanikud. Kui mõni metsamajandikeskus on leidnud teise tegevusala ja puidutööstuse sinnapaika jätnud ning toimib suurepäraselt, ega siis sellest midagi halba ole.
Hästi töötavaid keskusi on ju küll: Rakveres tehakse kaasaegsel tehnoloogial aiamaju, Suure-Jaanis töötab korralik Sakala saeveski, Tartu metsamajandi metsapunktis Tiksojal valmistatakse kvaliteetset puitmööblit. Ma ei tea ausalt öeldes, mis toimub Saaremaal, Hiiumaal ja veel mõnes endises keskuses. Nii et öelda, et ainult paaris-kolmes kohas on veel mingi tootmine, ei pea ilmselt paika. Jah, näiteks Elvas on vaikus, aga Räpinas jälle püütakse ka vana metsamajandi osa uuesti tööle saada.
Osa metsatööstureid on seda meelt, et õige valiku tegid need, kes ehitasid uue tööstuse nullist üles. Näiteks tuuakse Sylvester ? neil polnud ebaefektiivset vanarauda mõnest vanast metsatööstusest kaelas.
Elu ei ole kunagi mustvalge. Meie tee oli selline käia, nagu ta tänaseks käidud on. Viimase viieteistkümne aasta peale tagasi vaadates olid kindlasti just algusaastad kõige raskemad.
Jah, erastamisega tuli mittevajalikku palju kaasa ja ettevõtte erastanutel olid investeerimise ja töökohtade säilitamise kohustused. Nullist uue ettevõttega alustades neid kohustusi polnud. Tol ajal oli ka lisaraha väga raske saada, laenud olid kallid ja neid ei tahetud õieti anda.
Täna oleme paremas seisus, oleme suutnud palju areneda ja investeerida. Rajatud on uued puidukuivatid ja katlamaja. Töötab Eestis ainulaadset toodangut valmistav liimpuidutehas, lõppjärgus on saeveski rekonstrueerimine.
Kindlasti on Sylvesteri, aga ka näiteks Lemeksi eduteed head näited sellest, kuidas suured metsatööstuskontsernid nullist üles ehitada.
Neid näiteid on Eestis muidugi veel, ka endiste metsamajandite kõrvale on tekkinud häid puidutööstusi. Räpinas ehitati nullist puidutööstusega alustanud Astel, Elvas rajati Eesti üks juhtivaid palkmajade tootjaid RPM.
Vene palgiekspordi lõpp teeb Eesti saetööstuste olukorra ülikeeruliseks, sest vahepeal ostsime ju üle poole vajaminevast palgist idanaabri juurest. Nüüd leidub parastajaid, et kes käskis puidutööstustel üle investeerida. Uutest suurtest saetööstustest on Sauga saeveski ka suletud. Kuidas Kurista saeveskil toormega lood on?
Vene palgi osakaal oli meie saetööstuses ikka küllalt suur. Praegu on see muidugi nullilähedane. Vene palgi sissevedamine on meie jaoks seiskunud, kuna vagunitega puitu enam Eestisse saada ei õnnestu.
Teine müstiline asjaolu on paberipuu turuhinnad Eestis, need mõjutavad omakorda palgi hinda. Ei saa aru, miks paberipuu hinnad on Eestis tihumeetri kohta mitusada krooni kallimad kui sama toore Soomes ja Rootsis.
Me oleme suuremad ja tugevamad, lühiajalised turu kõikumised mõjutavad meid vähem.
Sellel aastal meil toormepuudust pole olnud, suudame täisvõimsusega töötada, küsimus on pigem majandustulemuses, mida selliste tooraine hindade juures on võimalik teha. Täna on suurem puudus tööjõust – Kurista ettevõtete tööjõuvajadus on viimase paari aastaga kahekordistunud.
Loodetavasti palgiturg uue talve hakul stabiliseerub ja hinnad enam ei tõuse, ehk ka Eesti-Vene majandussuhted lähevad paremaks.
Algavaks sügishooajaks on meil lepingud Riigimetsade Majandamise Keskusega (RMK) ja suuremate metsavarujatega sõlmitud. Ka väiksematelt varujatelt ja -metsaomanikelt peaks kasepalki tulema, sest hinnad on müüjale soodsad.
Eestis võiks ju samuti rohkem raiuda, seda enam, et palgi hinnad on praegu üsna kõrged.
Ettevõttena ei tegele me enam ammu metsaraiega, ostame toorme saeveski väravas metsavarujatelt ja -omanikelt, seetõttu ei ole selle temaatikaga peensusteni kursis, aga huvirühmad ja ka vastavad arvnäitajad viitavad sellele küll.
Seda võin küll kinnitada, et metsamaterjali hinnad on raiumiseks enneolematult kõrged ? alates küttepuust ja lõpetades palgiga. Nii et kellel metsa majanduskava võimaldab, on praegu küll õige aeg puitu müüa.
Lisaks veel 45 000-kroonine tulumaksuvabastus, mis peaks ka väikeomanikke rõõmustama. Paar nädalat tagasi, kui majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Jõgevamaal visiidil käis, siis ettevõtjatega kohtumisel oli sellest maksuvabastusest juttu ja minister lubas, et see ikkagi tuleb. Oma metsa hoidvale väikeomanikule, kes ise puidu üles töötab, oleks ka see küllalt väikese summa maksuvabastus abiks.
RIINA MÄGI
