Roheliste algatusega liituma kallutasid mind peaminister Andrus Ansipi riigi kavade ja valitsuskoalitsiooni lubadustega vastuolus olevad sammud, mis määraksid Eesti energeetika tuleviku pikkadeks aastateks. Samuti hämmastas mind peaministri üleolevalt irooniline suhtumine riigikogulaste kavatsustesse energeetika teemal tööd teha. See ei jäta Riigikogu liikmetele muud võimalust kui valitsusele meelde tuletada, et Eesti riigi arengut puudutavad strateegilised küsimused otsustatakse Riigikogus, mitte Stenbocki majas.
Ansip eirab arengukava
Kolm aastat tagasi Riigikogus kinnitatud kütuse- ja energiamajanduse arengukava aastani 2015 jätab lahtiseks pikemaajalised lahendused. Eesti energiamajanduse arengus ei nähta täna ette tuumaenergia arendamist ega riigi osalemist teiste riikide tuumaenergiaprojektides ?
otse või läbi riigi omanduses oleva energiaettevõtte.
Paraku sõlmis valitsusjuht veebruaris omal käel koostöömemorandumi Leedu ja Lätiga, osalemaks Leedu uue tuumaelektrijaama ehitamiseks, ilma et selleks oleks selgeid suuniseid ja volitusi Riigikogult ning teavitamata energiavaldkonnas tegutsevaid huvigruppe. Juuni alul jäi Ansipil vaid Poola valitsusjuhi puudumise tõttu allkirjastamata kokkulepe Eesti, Läti, Leedu ja Poola tuumahuvidest.
Mullu ametisse astunud valitsuserakondade koalitsioonilepe lubab, et osalemisele tuumaalases koostöös eelnevad põhjalikud keskkonnamõjude hindamised ja uuringud, milles võrreldakse tuumaenergia pikaajalist tasuvust võrreldes teiste energiaallikatega ning kogu informatsioon uuringutest avalikustatakse ning otsustamisele eelneb avalik arutelu.
Leedu tuumajaama plaan pole senini riigikoguga kooskõlastatud rääkimata laiemast arutelust. Keegi ei tea palju tuumaenergia tarbijale maksma hakkab nagu sedagi kui suurt tuumajaama Leetu kavandatakse ja palju selle rajamine maksab.
Samas on täiesti unarusse jäetud oma põlevkivienergeetika keskkonnasõbralikumate ja säästvamate tehnoloogiate välja töötamine, kuigi Euroopa Liidule lubati seda suurte süsihappegaasi kvootide müümisest saadud rahaga teha. Poole miljardiga lapiti hoopis eelarveauke.
Mõistnud meie valitsuse petupoliitikat, teatas Euroopa Komisjon aastateks 2008-2012 Eestile eraldatava süsihappegaasikvoodi vähendamisest 12,7 miljoni tonni võrra aastas, mis on poole vähem, kui valitsus taotles. Nii et valitsuse tegemata töö ja aegunud tehnoloogiate ülalpidamine tuleb meie tarbijal ikka kinni maksta.
Riigikogu peab valitsust ohjama
Seega on Riigikogu erakorralisel istungjärgul suisa hädavajalik täpsustada peaministri volitusi tuumaenergiaprojektides osalemise ja kohustuste võtmise osas ja neid lähtuvalt kehtivatest energiamajanduse strateegilistest eesmärkidest piirata.
Roheliste algatatud eelnõu, mida Riigikogu hakkab augusti keskel arutama kohustaks valitsust uuendama kütuste- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava uuendamist aastani 2050 ja sellest lähtuvalt koostama järgmise aasta lõpuks Elektrimajanduse arengukava aastateks 2009-2020.
Enne osalemist tuumaalases koostöös ning sellealaste mistahes kohustuste võtmist korraldagu valitsus vastavate projektide majandusliku tasuvuse ja keskkonnamõjude hindamine, milles võrreldakse tuumaenergia pikaajalist tasuvust ja keskkonnamõju teiste energiatehnoloogiatega. Kogu informatsioon uuringutest tuleb avalikustada ning otsustamisele eelnegu avalik arutelu.
Eelnõu algatajad, keda toetab ka Keskerakond, peavad vajalikuks moodustada kütuste- ja energiapoliitika eesmärkide täitmise tagamiseks ja energiatõhususe alaste tegevuste korraldamiseks hiljemalt 2009. aasta alguseks riiklik energiaagentuur.
Kahju, et koalitsioonipoliitikud on asunud õigustama peaministri omavoli ja üleolevat suhtumist Riigikogusse ning eeldatavasti keelduvad 13. augustil tähtsa probleemistiku sisulisest arutamisest.
ARVO SARAPUU,
Riigikogu liige, Keskerakond
